PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet

elulood
Arnold Matteus
EAM FK2176Fdet
Arnold Matteus
Arhitekt Arnold Matteus on jätnud Tartu linna sügava jälje, eeskätt oma arhitektuuriloominguga
ning linna ruumilise arengu ettenägeliku suunamisega. Vähem
teatakse seda, et suur osa Tartu kesklinna ning teiste vanemate linnajagude haljasaladest
on loodud või ümber ehitatud Arnold Matteuse kavandite kohaselt või
tema juhendamisel.
Arnold Matteus sündis 13. detsembril 1897 Võrumaal Sulbi lähedal Leiso talus.
Põhihariduse sai ta Urvaste kihelkonnakoolis. 1914 astus Matteus Tartu Reaalkooli
ja lõpetas selle 1918 ning juba samal aastal alustas ta õpingud Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas.
Õppetöö katkestas alanud Vabadussõda, millest
Matteus võttis osa staabikirjutajana.
Peale Vabadussõja lõppu töötas Matteus aastatel 1920–1921 Pärnu Postimehe
ja Tallinna Teataja toimetuses. Ta proovis kätt ka kirjanikuna, avaldades värssdraama
„Surev polonees”.
1921. aastal sai Matteus Vabadussõjast osavõtnuna Eesti Vabariigi valitsuse stipendiumi
ning alustas arhitektuuriõpinguid Saksamaal Karlsruhe Tehnikaülikoolis.
1923 pidi ta majanduslikel põhjustel ülikoolist lahkuma ja ta pöördus tagasi
Eestisse. Töötanud lühikest aega Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasiumis, sai ta
õppemaksu alandamise tõttu ja protsendita laenu abil siiski samal aastal õpinguid
jätkata. Ülikooliajal reisis Matteus, niipalju kui napid sissetulekud võimaldasid, Saksamaal
ja Prantsusmaal. Lõpetanud 1925 Karlsruhe Tehnikaülikooli, töötas ta seal
mõnda aega prof K. Caesari juures nooremassistendina. Et saadud stipendiumi
tingimuseks oli asuda pärast õpingute lõpetamist tööle kodumaale, naasis Matteus
Eestisse ja kandideeris 1926 Tartu linnaarhitekti kohale.
Aastatel 1926–1935 töötas Arnold Matteus Tartu linnaarhitektina. Üks linnaarhitekti
põhiülesannetest oli linna üldise heakorra parendamine, mis tähendas ka
puiesteede, aedade ja parkidega tegelemist. Sel ajal loodi või korrastati Arnold
Matteuse eestvõttel Tartus mitu olulist haljasala: rajati Vabaduse puiestik koos uute
ujulatega (1928) ja Emajõe park, muudeti haljasalaks Barclay de Tolly plats (1930),
mille ehteks sai tollal Tartus ainus purskkaev, ehitati ümber Karlova (1930–1932)
ja Tähtvere park (1929) ning rajati Forseliuse park, Tamme staadion ja spordipark
(1930–1932). 1932–1936 rajati Emajõe-äärsed puiesteed, Tamme puiestee (Edgar
Johan Kuusiku projekti järgi), Taara puiestee ja Eesti Panga Tartu hoone esine väljak
(1933, Eerik Lepa projekti järgi).
Matteuse tollal projekteeritud hoonetest peetakse uudse arhitektuurse ja tehnilise
lahenduse tõttu tähelepanuväärseimaks funktsionalistlike sugemetega kortermaja
Tähe t 28 (1928), millest kujunes II maailmasõja eel Tartu elamuarhitektidele
omalaadne etalon (hoone hävis sõjas).
Tartu linna kujunemise seisukohalt on oluline 1929. aastal valminud Tähtvere
aedlinna planeering, mille Matteus koostas tolle ajastu uudsete linnaehituspõhimõtete
kohaselt. Ka Tähtvere sõjaeelsetest hoonetest on paljud Matteuse kavandatud.
Esimestena projekteeris ta sinna majad J. Hurda t 2 (A. Starkopfi ateljeeelamu)
ja 4.
1935 lahkus Arnold Matteus linnaarhitekti kohalt, et alustada praksist vabakutselise
arhitektina. Kuni II maailmasõja puhkemiseni kavandas ta oma karjääri
silmapaistvaimad hooned: Eesti Panga Tartu hoone (1936, koos arhitekt Karl Burmaniga),
Vanemuise teatri ümberehituse (1936), Rüütli t 20 kaubamaja, korporatsiooni
Ugala konvendihoone (1939) ning mitu kortermaja ja eramut Riia tänaval,
Tähtveres, Tammelinnas jm. Eramajadest on tuntuimaid 1936 kavandatud Oskar
Lutsu maja (Riia t 38), mille lahendus on aluseks võetud mitme Tammelinna väike-
elamu ehitamisel.
1940. aastal nimetati Arnold Matteus Tartu linna täitevkomitee kommunaalosakonna
vanemarhitektiks. Pärast sõja puhkemist 1941 jätkas ta linnaarhitektina. Põhiosa
Matteuse energiast kulus 1941. aasta sõjapurustuste likvideerimisele. 1942–
1944 oli ta ka kunstikooli Pallas direktor.