SELETUSKIRI_kooskolastamiseks_04072012.pdf - Jõhvi Vallavalitsus
SELETUSKIRI_kooskolastamiseks_04072012.pdf - Jõhvi Vallavalitsus
SELETUSKIRI_kooskolastamiseks_04072012.pdf - Jõhvi Vallavalitsus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Jõhvi valla üldplaneering 04.07.2012<br />
Ehitamise aluseks nendel aladel on projekteerimistingimused või vajadusel detailplaneering.<br />
Vajaduse selgitab Jõhvi <strong>Vallavalitsus</strong>.<br />
Jõhvi vallas on mullad kõrgema viljakusega (keskmine hindepunkt on 49) kui Ida-Virumaal<br />
tervikuna. Eesti riigi keskmine mullaviljakus on 42 hindepunkti. Põllumajandusmaade osatähtsus on<br />
valla territooriumil varem olnud suurem (ligi pool valla territooriumist on olnud kasutuses<br />
põllumajanduse tarbeks). Põllumajanduse osakaal on langenud kaevandamise laienedes. Põldude<br />
viljelusväärtus langeb tunduvalt altmaakaevandamise puhul. Altmaakaevandamine rikub peamiselt<br />
põldude niiskusrežiimi (tekitab liigniiskust kuni soostumiseni, mullas olevate toitainete ringlus<br />
rikutakse), kohati esineb langatusalasid. Põllumajanduse allakäik on jätnud kasutusest välja mitmeid<br />
tootmishooneid.<br />
Põllumajanduses peab järgima säästliku majandamise printsiipe. Eesti keskkonnastrateegia aastani<br />
2030 (2007) seab eesmärgiks mulla keskkonnasõbraliku kasutamise. Keskkonnasõbralik mulla<br />
kasutamine saavutatakse toitainete ja orgaanilise aine bilansi tasakaalus hoidmisega,<br />
taimekaitsevahendeid tuleb kasutada optimaalselt. Põllutööks ja metsamajandamiseks ei kasutata<br />
väga suuri töömasinad. Põldude suurused peavad olema optimaalsed, rakendada tuleb viljavaheldust<br />
ning vältida liigseid ülesõite. Tagada tuleb märgade heinamaade ja puisniitude kasutus.<br />
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) seab metsa kasutamises eesmärgiks majanduslike,<br />
sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste vajaduste tasakaalustatud rahuldamise pikas perspektiivis.<br />
Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened- marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi<br />
hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajalooliselt kultuurilised paigad (hiiemäed jne).<br />
Samas peavad olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime.<br />
Metsamajanduse tähtsus on tõusmas, kuna kaevandusalasid rekultiveeritakse üldjuhul metsaks.<br />
Lisaks tulundusmetsadest saadavast tulust annab metsa rajamine võimaluse marjamajanduseks ja<br />
puhkuseks. Üldplaneeringuga on eesmärgiks metsade maksimaalne säilitamine.<br />
Maatulundusmaa on kantud üldplaneeringu kaartidele tähisega M.<br />
2.1.9.1 Väärtuslikud põllumaad<br />
Väärtuslik põllumaa jaotatakse:<br />
• 36...40 hindepunkti - väärtuslik põllumaa,<br />
• 40 ja rohkem hindepunkte - kõrge väärtusega põllumaa.<br />
Kõrge väärtusega põllumaad tuleks heakorrastada (kui need on põllumajanduslikust kasutusest<br />
väljalangenud) ning leida uusi kasutamisviise. Jälgima peab, et seal jätkuks maaparandussüsteemide<br />
hooldamine. Võimalusel piirata kaevanduste tegevusi kõrge väärtusega põllumaade läheduses<br />
vältimaks kahjulike mõjusid, mis viiksid põldude potentsiaalse viljakuse langemiseni. Samuti tuleb<br />
võtta kasutusele abinõud viljaka põllumajandusmaa kui ressursi taastamiseks ja säilitamiseks (nt<br />
vältida ehitamist viljakale põllumaale). Väärtuslikel põllumaadel on sihtotstarbe muutmine<br />
üldplaneeringu muutmine.<br />
Kõrge väärtusega põllumaad on tähistatud üldplaneeringut kaartidel.<br />
2.1.10. Riigikaitse maa<br />
Jõhvi vallas asuvad Viru Jalaväepataljoni alad. Riigikaitseliste aladena on kajastatud olemasolevad<br />
pataljoni väljaõppealad linna piiril, kaguosas. Riigikaitse maal on võimalik kaevandada ala<br />
22