SELETUSKIRI_kooskolastamiseks_04072012.pdf - Jõhvi Vallavalitsus

Jõhvi valla üldplaneering 04.07.2012
mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liiva-alade vähetoiteliste järvede
(3110), vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni
kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) kaitse, säilitamine ning sellega seotud
puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt
kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja
üheks piiranguvööndiks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004 korralduse nr 615-k
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri 14 lisa 1 punkti 2
alapunktist 137 hõlmab kaitseala Kurtna järvede loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb
hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi. Maastikukaitsealal tegutsemist reguleerib Looduskaitseseadus ja kaitseala
kaitse-eeskiri. Kaitseala ulatub Illuka, Toila ja Jõhvi valdade territooriumitele;
Püsielupaik Eesti looduskaitseseaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv kaitsealuse looma
sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht,
lõhe või jõesilmu kudemispaik.
Jõhvi vallas leidub kaitsealuste liikide elupaiku Kotinuka ja Kose külades.
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuulub Pühajõgi Mägara
oja suudmest suubumiseni Soome lahte 15 . Kaitstav lõik Pühajõest asub Jõhvi vallast allavoolu.
Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise
väärtusega elus või eluta looduse objekt nagu puu, juga, pank, astang, rändrahn, koobas, paljand,
karst, allikas või nende rühm. Jõhvi vallas on järgmised kaitstavad looduskaitsealused üksikobjektid
(valitsejaks on Keskkonnaameti Viru regioon), kaitsevööndiga 50 m (piiranguvöönd):
• Revino vaher, Edise külas;
• Peri rändrahn, Kahula külas;
• Riia-Võhma tamm, Puru külas.
Jõhvi valla territooriumil asub ka üheksa vääriselupaika 16 . VEP-d on Kotinuka, Kose, Linna ja
Pargitaguse külade metsades. VEP-id on kantud üldplaneeringu kaardile. Kaitstavad
loodusobjektid on kantud üldplaneeringu kaardile vastavalt EELIS-ele (Eesti Looduse
Infosüsteem – Keskkonnaregister) seisuga 26. juuni 2012. (vt ka ptk 3.2).
2.1.11.2 Kultuurimälestised
Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või
terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,
arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on
Muinsuskaitseseaduses 17 sätestatud korras tunnistatud mälestiseks. Mälestis on kinnis- või
vallasmälestis vastavalt asjade kinnis- ja vallasasjadeks liigitamisele. Üldplaneeringus on kajastatud
14 RTL 2004, 111, 1758
15 Keskkonnaministri 15. juuni 2004 määrus nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu (RTL 2004, 87, 1362)
16 Vääriselupaik (VEP) on Metsaseaduse tähenduses kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala
väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise
tõenäosus on suur. (RT I, 05.01.2011, 16)
17 RT I, 21.03.2011, 8
24