SELETUSKIRI_kooskolastamiseks_04072012.pdf - Jõhvi Vallavalitsus
SELETUSKIRI_kooskolastamiseks_04072012.pdf - Jõhvi Vallavalitsus
SELETUSKIRI_kooskolastamiseks_04072012.pdf - Jõhvi Vallavalitsus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Jõhvi valla üldplaneering 04.07.2012<br />
Suuremad on nii Narva kui ka Kohtla-Järve ja Sillamäe linnad. Jõhvi elanike arv on isegi oluliselt<br />
väiksem Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme linnaosadest.<br />
Jõhvi valla siseselt toimivad tõmbekeskustena Jõhvi linn ja Tammiku alevik. Jõhvi linn on regiooni<br />
administratiivne keskus, iseloomustajaks on teenuste kätte saadavus, mõju ulatub üle maakonna<br />
piiride. Tammiku alevik ainukesena omab endise vallakeskusena teatud tõmbekeskuse omadusi,<br />
kuid kuna valla elanikest u 10% elab väljaspool Jõhvi linna, ei saa alevikku väga tugevaks<br />
tõmbekeskuseks pidada.<br />
Jõhvi on samas maakonna elanike jaoks soositud elukoht – vallal on positiivne maakonnasisene<br />
rändesaldo, s.t Jõhvisse kolitakse elama eeskätt Ida-Virumaalt, vähem mujalt Eestist. Hääbuvate<br />
asulate ja valdade elanikud suunduvad uue elukoha otsingul peamiselt Jõhvi ja Ahtmesse. Samas<br />
jääb sisseränne teistest maakondadest oluliselt alla väljarändele Jõhvi vallast teistesse<br />
maakondadesse. Jõhvi elukeskkond ei ole muu Eesti jaoks piisavalt atraktiivne. Asustuse arengut<br />
mõjutab elanikkonna jagunemine peamiselt kaheks keelegrupiks, mis erinevad teineteisest<br />
kultuuriliste hoiakute poolest.<br />
Valla viimased arengud näitavad positiivsema kuvandi loomist nii Jõhvi valla kui ka Ida-Virumaa<br />
kohta. Jõhvi linna administratiivse rolli kasv loob uusi töökohti kohaliku kvalifitseeritud<br />
tööjõupotentsiaali rakendamiseks ning eeldusi Kirde-Eesti asustussüsteemi tasakaalustamiseks ja<br />
kohalike ressursside paremaks kasutamiseks.<br />
1.4. Üldplaneeringu lähteseisukohad<br />
Üldplaneeringu koostamisel lähtuti Planeerimisseaduse 1 §-st 8 (Üldplaneering). Üldplaneering on<br />
koostatud kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringutega, arvestades<br />
Jõhvi valla arengukavasid, järgides õigusakte ja norme ning head planeerimistava.<br />
Üldplaneeringuga paralleelselt on koostatud üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline<br />
hindamine, mille tulemusi on arvestatud planeeringu põhilahenduses (vt ka ptk 4).<br />
Jõhvi valla üldplaneeringu koostamiseks on tellitud liiklusohtliku olukorra hindamine (koostanud<br />
tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut, 2011) ning teede- ja transpordiosa koostamise<br />
konsulteerimine (koostanud FIE Tiit Metsvahi, 2011).<br />
1.5. Planeeringulahenduse ruumilise arengu eesmärgid ja põhjendused<br />
Jõhvi linna ja Jõhvi valla liitumisel on muutunud haldusterritoriaalpiir, ning liitumise tulemusena on<br />
vaja üle vaadata ja ühtlustada maakasutamise alused. Jõhvi linna üldplaneering (kehtestatud Jõhvi<br />
Linnavolikogu 21. detsembri 2000 määrusega nr 31) ei võimaldanud füüsilist arengut mahulises<br />
ruumis (põhiline huvi äri- ja tootmise laiendamiseks, aga ka elamuarendus). Linna territoorium on<br />
valdavas osas hoonestatud, mistõttu uute ulatuslikemate arendusprojektide algatamine oli takistatud<br />
maaressursi puuduse tõttu. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 15. juuni<br />
2000 määrusega nr 7) keskendus pigem Tammiku aleviku ja külade arengule, kui Jõhvi linna<br />
1 RT I, 30.12.2011, 23<br />
8
Change language