Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga. Uuringu ...

õpilasi). Esmalt valiti igas regioonis valimipunktid (koolid), seejärel valiti koolis 1-4 kooliastet
(III, VI, IX, XII klass) ning viimaks tehti vastajate juhuvalik klasside kaupa.
Kõikides õpilaste valimisse sattunud koolides küsitleti ühte juhtkonna liiget ja toitlustaja
esindajat.
Valimisse sattunud 49 üldhariduskoolist (ligikaudu 10% kõikidest üldhariduskoolidest) oli kuni
100 õpilasega 45%, 101-500 õpilasega 37% ja üle 500 õpilasega 18%. Koolidest olid 90%
eestikeelsed ja 10% venekeelsed. Regionaalselt jagunesid õppeasutused järgmiselt: 29% Lõuna-,
27% Põhja-, 20% Lääne-,16% Kesk-, 8% Ida-Eesti koolid. Kõige enam oli valimis selliseid koole,
kus toitlustajad olid kooli palgal (60%), suurtoitlustajaid oli 22% ja väiketoitlustajaid 18%.
Koolinoorte valim
Lõplikuks koolinoorte netovalimiks kujunes1298 õpilast, kellest 26% õppis 3. klassis, 6. ja 9. klass
olid esindatud võrdselt 25% õpilastega ja 12. klassis õppis 24% (Joonis 1).
24%
26%
3. klass
6. klass
9. klass
12. klass
25%
25%
Joonis 1. Õpilaste jaotus klasside lõikes (%), n=1298.
Kuni 9. klassini oli vastajate hulgas noormehi rohkem, moodustades 51-55% õpilastest. 12.
klassis poiste osatähtsus vähenes ja vastajatest 54% olid tütarlapsed (Joonis 2).
14