Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga. Uuringu ...

kalapulgad).
Kunagi ei söö koolilõunal suur osa õpilasi keefiri, toite maksast ja verivorste. Peamiseks
põhjuseks, miks õpilased koolilõunal teatud toite kunagi ei söö ja kõik alles jätavad, on
enamasti see, et toit ei maitse ning seda ei sööda ka kodus või kodus süüakse, kuid koolis
pakutu ei maitse.
Tervislikel põhjustel loobutakse teatud toitudest vaid kuni 9% ulatuses, peamiselt
piimatoodetest.
Kui õpilastel paluti nimetada koolis lõuna ajal pakutavatest toitudest/jookidest kõige
meeldivamad, siis oli edetabel järgmine: morss/mahl, kartuli- ja makaroniroad, liha- ja
hakklihatoidud ning supid. Edetabelisse ei jõudnud näiteks kama, munatoidud, toidud
maksast ja verivorstid. Siin võib näha selgeid seoseid selle vahel, mida õpilased
armastavad/ei armasta süüa kodus, mida kodus pakutakse/ei pakuta, mis on koolis
tehtavatest toitudest maitsev ja mis mitte. Enamasti korduvad ühed ja samad toidu- ning
jooginimetused.
Koolitoidu juures häirib õpilasi kõige enam see, kui toidud, mis peavad olema soojad, on
jahtunud, sageli pakutakse samu toite, makaronid on liiga pehmeks keedetud või kartulid
on imeliku maitsega. Söögi soolasus on õpilaste hinnangul koolitoidu juures kõige
väiksemaks probleemiks.
Koolisööklas toitumise juures ei olda üldiselt rahul teiste õpilaste käitumisviisiga
söögisaalis (lärm, söögi ajal rääkimine, toidu loopimine), toitude puhtuse (toidu sees
olevad juuksekarvad, kärbsed vms) ja kättesaamise kiiruse ning lihtsusega (aeglane
teenindus, pikad järjekorrad, trügimine).
Toitlustajate ja kooli juhtkonna esindajate rahulolu on samuti kõige madalam õpilaste
käitumiskultuuriga. Samas hindavad nad paljusid õpilasi häirinud toidu hügieeni väga
kõrgelt. Ka hindavad nad õpilastest palju kõrgemalt toitude maitset ja toidu kättesaamise
kiirust ning lihtsust.
Söögivahetunnid kestavad koolides 15-45 minutit. Enim levinud (76%) söögivahetunni
pikkuseks on 20 minutit.
9