I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

10Joonis 6. Sisejõud ja pinged tõmbelSelle pinge jaotame kaheks (lõikepinna suhtes normaalseks jatangentsiaalseks) komponendiks:σ α = ι α cosα = σ cos 2 α, (2.2)τ α = ι α sinα = σ sinα cosα = σ/2 sin2α (2.3)Niisiis, varda suvalist punkti K läbivas mis tahes kaldlõikes (joon. 6 c)mõjuvad nii normaal- kui ka tangentsiaalpinged, mille väärtus on kalde αfunktsioon.Normaalpinge σ α on suurim, kui cos 2 α = 1 ja seega α = 0, mis vastabristlõikele. Järelikult σ αmax = σ. Seda tulemust arvestades piirdutaksetõmmatud või surutud varda tugevusarvutuses ristlõike uurimisega.Samuti talitades selgub, et suurim tangentsiaalpinge τ αmax = σ/2 mõjubvarda telje suhtes kaldenurga α = π/4 all paiknevatel pindadel.Osutub veel, et kahel antud punkti läbival ristpinnal mõjuvad absoluutväärtuseltvõrdsed tangentsiaalpinged. Seda üldkehtivat olulistseaduspärasust nimetatakse tangentsiaalpingete paarsuse seaduseks.2.2. DeformatsioonidVaatleme varrast pikkusega l (joon. 7), millele mõjub teljesihiline jõud F.Jõu mõjul varras deformeerub. Varda pikkuse muutu Δl nimetatakse absoluutseksjoondeformatsiooniks.Erinevate varraste joondeformatsiooni intensiivsust võimaldab võrreldadeformatsiooni pikkusühikule taandatav suhteline joondeformatsioon∆l=lε (2.4)Katseliselt on tõestatud, et pinge σ ja suhteline joondeformatsioon onomavahel võrdeliselt seotud. Seda kirjeldab Hooke’i seadus, mille kohaseltσ = Eε(2.5)