I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

20kus d – ringi läbimõõt.Lihtkujunditeks jaguneva liitkujundi inertsimoment mingi telje suhtesvõrdub lihtkujundite selle telje suhtes leitud inertsimomentide summaga.Masinatööstuses ja ehituses sageli esinevate profiilteraste (I-terased,karpterased, nurkterased) inertsimomendid on antud vastavates tabelites.4.4. NormaalpingedEelpool selgitasime, et paindemoment on seotud tõmbega ristlõike ühesosas ja survega teises osas. Leiame normaalpinged ristlõikes puhtpaindeerijuhul. Uurimuste kohaselt saab tulemusi kasutada ka üldisemal põikpaindejuhul.Lähtume katsetulemustest. Kandnud varda pinnale hulga ristlõigete jälgikoormame teda jõupaaridega (joon. 17). Et varda deformeerumisel jäävadjäljed sirgjoonelisteks, jäävad ristlõiked tasandilisteks.Vaatleme varda lühikest lõiku pikkusega dx (joon. 17 a ja c). Varda deformeerumiselalumised kihid pikenevad, ülemised lühenevad, neutraalkihisolevad säilitavad algpikkuse.Joonis 17. Deformatsioonid paindelVardalõigu külgpinnad lõikuvad neutraalkihi kõverustsentris 0, millestlähtub kõverusraadius ρ.Joonisest nähtub et sarnasuse põhjal suhteline deformatsioon∆dx yε = =(a)dx ρja kius mõjuv pinge Hooke’i seaduse põhjalyσ = E ε = E(b)ρNeutraalkihi kõverusraadiuse ρ määramiseks kasutame lisakaalutlusiristlõikes mõjuvate jõudude kohta. Meelevaldsel pinnaelemendil (dA) onrakendatud elementaarjõud σ(dA). Kõigi x-telje sihiliste elementaarjõududesumma on pikijõud F N , mis aga käesoleval juhul puudub. Seega∑ σ E E( dA) = ∑ y( dA) = Sz= 0ρ ρ,AA