I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

8rakendamisel tekkivaid sisejõude konstruktsiooni osade vaheluuritaksegi tugevusõpetuses.Sisejõude mingi detaili läbiva pinna ulatuses määratakse lõikemeetodiga,mis põhineb tõsiasjal, et tasakaalus oleva keha igasugune kujuteldava lõikegaeraldatud osa on samuti tasakaalus.Lõikemeetodi selgitamiseks vaatlemejoon. 4 a kujutatud varrast, mis onjoonise tasandis rakendatud jõusüsteemimõjul tasakaalus, s.t mis ei muuda omaliikumisolekut. Lõikame vardakujuteldavalt läbi pinnaga I.Vasakpoolsel lõikepinnal (joon. 4, b)mõjuvad parempoolelt osalt pärinevad jaselle mõju väljendavad sisejõud,parempoolsel lõikepinnal omakordavasakpoolselt osalt pärinevad ja selleJoonis 4. Lõikemeetodmõju väljendavad sisejõud. Newtoni IIIseaduse põhjal on mõlemad jõusüsteemid võrdvastassuunalised. Kumbagijõusüsteemi on võimalik taandada resultantjõuks F s ja resultantmomendiksM s , mis on rakendatud leppeliselt pinna raskuskeskmes(joon. 4 c). Lõikega eraldatud osade tasakaalu tõttu saab resultantjõuduF s ja resultantmomenti M s leida ükskõik kumma osatasakaalutingimustest, s.t nõudest, et osale rakendatud jõududeprojektsioonid vabalt valitud telgedele ja momendid nende telgede suhtesoma summades võrduksid nulliga:Σ F x = 0, Σ M x = 0,Σ F y = 0, Σ M y = 0, (1.1)Σ F z = 0, Σ M z = 0Joonis 5. Sisejõud ja pingedÜldjuhul saab lõikepinnal mõjuvat resultantjõuduF s esitada kolme komponendinaja resultantmomenti M s samutikolme komponendina. Neid kuut suurustmõistetaksegi tavaliselt tugevusõpetusessisejõududena vaadeldavas lõikes. Edasitähistame neid vastavalt joon. 5 a janimetame järgmiselt:F N on pikijõud, F Qy ja F Qz põikjõud, T vväändemoment, M y ja M z paindemomendid.Sisejõududest rääkides ei tohi unustada, et nad on alati lõikepinna ulatusesjaotatud ja võivad pinna eri osades mõjuda erineva intensiivsusega.Sisejõudude intensiivsust mõõdetakse tugevusõpetuse ühe tähtsaimamõiste – pinge – kaudu.