I OSA TUGEVUSÃPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

More documents

Recommendations

Info

16Kui varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment M p , siis on tegemistpuhtpaindega. Enamasti aga esineb lisaks paindemomendile veel põikjõudF Q . Sellisel juhul räägitakse varda põikpaindest.Painde tekitavad varda teljega risti olevad jõud või pikitasandis paiknevadmomendid (joon. 13).Joonis 12. Sisejõud paindelJoonis 13. Painet tekitavad koormusedKoormuse rakendamiseks tuleb varras toestada. Tehnikas kasutatavadtoed taandatakse kolmele põhiskeemile.Liikuv liigendtugi (joon. 14 a) takistab siirdumist ühes sihis. Selles sihismõjub ka selle toe reaktsioon jõuna F A .Liikumatu liigendtugi (joon. 14 b) takistab siirdumist kahes sihis. Kareaktsioon esitatakse kahe komponendina F Ax ja F Ay .Joonis 14. Tugede ja talade tüübidKinnistugi (joon. 14 c) ei võimalda vardal joonsiirduda ega pöörduda.Selle toe mõju väljendavad jõud F Ax ja F Ay ning moment M A .Joon. 14 d kujutatud viisil toestatud varrast nimetatakse sageli lihttalaks.Joon. 14 e on kujutatud konsool, joon. 14 f – konsooliga lihttala. Sellistestaatikaga määratavate talade ühisjooni on see, et nende koormamiselvõib tekkida kolm toereaktsiooni, mida saab leida kolme tasakaaluvõrrandiabil. Kui toereaktsioone on rohkem, on tegemist staatikaga määramatutalaga, mille lahendamisel tuleb koostada lisaks tasakaaluvõrranditeledeformatsioonivõrrandeid.
174.2. SisejõudVarda tugevusarvutuseks tuleb leida mõjuvad sisejõud. Alustame sisejõududemääramist põikpainde lihtsaimast juhust, mil varrast koormab üksjõud (joon. 15).Teeme lõike I punktis, mille abstsiss on x, kõrvaldame varda parempoolseosa ja nõuame, et vasakpoolne osaoleks välisjõu F ning lõikepinnalmõjuvate sisejõudude toimeltasakaalus.Nõude ΣF y = 0 täitmiseks peab lõi-jõudude summa moodustama pikilõikepinda suunatud põikjõuJoonis 15. Sisejõud paindelF Qy , mis takistab lõikega eraldatudvardaosa siirdumist y-telje sihis:F – F Qy = 0,kust F Qy = F, s.t arvuliselt võrdub põikjõud vaadeldavale vardaosaletelje ristsihis rakendatud välisjõuga.Kui lõikes mõjuks ainult põikjõud, hakkaks lõikega eraldatud osa pöörlemalõikepinna z-telje ümber. Et aga seda ei toimu, siis peavad lõikepinnaljaotatud elementaarjõud tekitama välisjõu momendile võrdvastupidisepaindemomendi M z . Tõepoolest, tasakaalutingimusest ΣM z = Fx – M z = 0järeldub, etM z = Fx,s.t. arvuliselt võrdub paindemoment vaadeldavale vardaosalerakendatud välisjõu momendiga lõike raskuskeset läbiva telje z suhtes.Põikjõudu F Qy loeme positiivseks, kui ta püüab lõikepinda pöörata päripäeva.Positiivset põikjõudu tekitab välisjõud, mis püüab pööratavaadeldavat vardaosa lõike suhtes samuti päripäeva.Paindemomenti M z loeme positiivseks, kui varda alumine külg on tõmmatud(s.t kui vaadeldavale osale mõjuv välisjõud deformeerib seda nii,et kumerus on all).Märgime, et nende reeglite järgi on joon. 15 kujutatud sisejõud negatiivsed:F Qy = –F ja M z = –Fx.Kui üldjuhul on ühel pool lõiget rakendatud mitu välisjõudu F 1 , F 2 , …(toereaktsioon on varda suhtes samuti välisjõud), siis sisejõud lõikes leitaksejõudude sõltumatuse printsiibi kohaselt üksikutele välisjõududelevastavate sisejõudude algebralise summana:FFF(1) (2)Qy=Qy+QyMMM(1) (2)z=z+zkepinnal mõjuvate+ ...+ ...elementaar-Põikjõu ja paindemomendi muutumist vardas esitatakse sageli nendeepüüride abil. Sisejõuepüüride koostamist hõlbustab rida olulisi seoseid
Page 1 and 2: ILMAR KLEISHEINO ARUMÄERAKENDUSMEH
Page 3 and 4: 32.3. Keermesliidete tugevus ……
Page 5 and 6: 5EESSÕNAKäesolev õppematerjal, m
Page 7 and 8: 7nähtusi. Jättes kõrvale tugevus
Page 9 and 10: 9Pingeks ι nimetatakse lõikepinna
Page 11 and 12: 11Hooke’i seaduses materjali jäi
Page 13 and 14: 133.2. Pöördemoment ja väändemo
Page 15: 15WpI=dvpπd=2 163v4( 1−c ). (3.1
Page 19 and 20: 19leiame piirkonda läbiva suvalise
Page 21 and 22: 21kus S z on ristlõike staatiline
Page 23 and 24: 234.5. DeformatsioonidPaindemomendi
Page 25 and 26: 25rataste jne konstrueerimisel. Kon
Page 27 and 28: 27Vaadeldud tegurite väärtusi esi
Page 29 and 30: 29Detail - toode (masinaelement), m
Page 31 and 32: 31Konkreetse detaili konstrueerimin
Page 33 and 34: 333.2. Detailide jäikusJäikus on
Page 35 and 36: 35Tüüpilised väsimuskulumisele a
Page 37 and 38: 37Masinate töökindluse ja remondi
Page 39 and 40: 39b) kruvijoone aluspinna järgi si
Page 41 and 42: 41ab c d eJoonis 3. Levinumad mutri
Page 43 and 44: 43Vastutusrikaste liidete (survetor
Page 45 and 46: 45käitatavad võllid). Eripära ee
Page 47 and 48: 47Lihtsaim viis on seda teha piisav
Page 49 and 50: 49Liigitatakse rataste pöörlemist
Page 51 and 52: 51Silinderrattad (joon. 2 a, c ja d
Page 53 and 54: 53Joonis 6. Ristlihv hambast(tsemen
Page 55 and 56: 55(joon. 12 a) on armid (augud) lä
Page 57 and 58: 57kahekordsele joonmõõtmete muutu
Page 59 and 60: 59a b cJoonis 17. Tiguratta pronksh
Page 61 and 62: 61!"võimalus kasutada kõrgeVedav
Page 63 and 64: 63Ketirattad oma kujult on lähedas
Page 65 and 66: 65a b c de1f g h iJoonis 28. Kettü
Page 67 and 68:
675. RIHMÜLEKANDEDKöis- ja lameri
Page 69 and 70:
69Mittestandardseid kahepoolse tö
Page 71 and 72:
715.2. Rihmade pingutusmoodusedKõi
Page 73 and 74:
735.5. RihmvariaatoridPareJoonis 41
Page 75 and 76:
754. PÖÖRLEVAT LIIKUMIST TAGAVAD
Page 77 and 78:
77läbimõõt, kooskõlastades sell
Page 79 and 80:
79Väändejäikus on eriti oluline
Page 81 and 82:
81Joonis 9. Laagerduste suhtelineh
Page 83 and 84:
83susest suurematel juhtudel on tag
Page 85 and 86:
85Arvutuslik dünaamiline kandevõi
Page 87 and 88:
87pilud. Eelnimetatud kontaktivabad
Page 89 and 90:
89õhukese kihina terasliuale kanta
Page 91 and 92:
91lennuki õhkutõusuga, mil stardi
Page 93 and 94:
93sõltuvalt võlli pöörlemissage
Page 95 and 96:
95abJoonis 32. a - kardaanliigend,b
Page 97 and 98:
971 5 3 4 6 2bac9 7 11 8 10Joonis 3
Page 99 and 100:
99võlli teatava pöörlemissagedus
Page 101 and 102:
1015. VEDRUD JA MÄÄRIMISSEADMED1.
Page 103 and 104:
103abJoonis 7. a - rõngasvedru ele
Page 105 and 106:
105Eeltoodud karakteristikud on alu
Page 107 and 108:
107kasutada nn. automaatmäärdetoo
Page 109 and 110:
1091.2. Korpusdetailide töövõime
Page 111 and 112:
111üleminek. Teatav eriolukord val
Page 113 and 114:
1137. TORUSTIKUARMATUURKaasajal lei
Page 115 and 116:
115Kraane kasutatakse peamiselt vä
show all

I OSA TUGEVUSÃPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

I OSA TUGEVUSÃPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]