I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

28II OSA MASINAELEMENDID1. “MASINAELEMENTIDE” AINE JA KOHT TEHNIKASDistsipliin “Masinaelemendid” on võrreldav anatoomia kursusegameditsiinis. Ta selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobivamaterjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementidetöövõimelisuse tagamisega. Vaatluse all on üldotstarbelised elemendid,so. taolised, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbestsõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid(näit. “Tööpinkide konstrueerimine”, “Põllutöömasinate konstrueerimine”jne.).Endastmõistetavalt on need teadmised vajalikud eelkõige konstruktoreile,ent ka masinate kasutajaile, hooldajaile ja remontijaile. Tegemist onseega üldinsenerliku distsipliiniga, mis tihedalt läbi põimunud teistesamalaadsetega (“Insenergraafika”, “Masinamehaanika”,“Tugevusõpetus”, “Materjaliõpetus”, “Mõõtmestamine ja tolereerimine”).“Masinaelementide” tekke ja arengu olulised tähtsündmused:1784 - J.Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavaleaurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselttööstuslikule, seega ka masinaehitusele;1799 - G.Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes alusedetailide geomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Koolis;1826 - L.Navier’ avaldab esimese tugevusõpetust süstemaatiliseltkäsitleva õpiku;1881 - ilmuvad esimesed “Masinaelementide” õpikud kõrgkoolile(C.Bach Saksamaal, V.Kirpitšov Venemaal).1936 - Tallinna Tehnikainstituudis luuakse masinaehituselaboratoorium, mis on praeguse TTÜ masinaelementide õppetoolieelkäijaks.“Masinaelementide” kursuses ettetulevad põhiterminid on detail,element, sõlm (koost) ja agregaat. Nende defineerimisel on silmas peetudeeskätt masinate koostamist (montaaźi) ja remonti.