11.07.2015 Views

I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

14deldava punkti kaugusega ρ varda teljest. Ümara ristlõikepinnapolaarinertsimomendi leidmiseks võib kasutada valemitd3244I p= π ≈ 0,1d, (3.5)kus d on varda läbimõõt.Tugevusarvutustes pakub peamist huvi suurim pinge, mis tekib ristlõikeserval. Selle määramiseks asetame valemisse 3.4 ρ = d/2:Selles valemis esinevat suurustTdTvvτmax= ⋅ = . (3.6)Ip2 WpIpWp= , (3.7)dv2mis kujutab polaarinertsimomendi jagatist ristlõike serva kaugusega keskpunktist,nimetatakse polaarvastupidavusmomendiks. Ringi puhuld1633W p= π ≈ 0,2d. (3.8)Varda tugevust võib pidada küllaldaseks, kui suurim pinge mis tahesristlõikes ei ületa lubatud väärtust. Seda mõtet väljendab tugevustingimuskujulTvτmax= ≤ [] τ , (3.9)Wmille rahuldamist taotlebki tugevusarvutus väändel. Arvutustehnika onsamasugune kui tõmbel ja survel.Lubatud tangentsiaalpingete valikul juhendutakse tugevusteooriatest, misvõimaldavad lihtsate tugevusteimide (tõmbeteim, surveteim) tulemusi kasutadajuhul, kui konstruktsiooni ohtlikus punktis on liitpingus. Praktilistkasutamist leiavad n<strong>ee</strong>d teooriad, mille järeldused kõige paremini ühtivadkatselise kontrolli tulemustega. Nii näiteks leiab plastsete materjalide puhulkasutamist suurimate tangentsiaalpingete tugevusteooria, mis püstitabhüpot<strong>ee</strong>si, et sõltumata pinguse iseloomust tekib piirseisund siis, kuisuurim tangentsiaalpinge saavutab materjalile iseloomuliku piirväärtuse.Püsiva koormuse puhul võetakse sageli plastsetele materjalidele[τ]=(0,5…0,6)[σ] t , habrastele materjalidele [τ]=(0,8…1,0) [σ] t .Joon. 10 a kujutatud ping<strong>ee</strong>püürist nähtub, et ristlõike keskosas on pingedmadalad. Kõrvaldades nõrgalt töötava keskosa saame märksa otstarbekamarõngasristlõike. Kui võrrelda täisvarrast võrdtugeva toruga, millesise- ja välisläbimõõdu suhe on näiteks 0,7, siis osutub, et toru läbimõõton küll 10% suurem, mass aga 39% väiksem. Pingete arvutamisel rõngasristlõikeskehtivad pingete arvutamisel valemid 3.4 ja 3.6, pinnakarakteristikudon aga erinevad. Tähistanud d v /d s = c, saame4 4 4πdvπdsπdv 4I = − = 1−c , (3.10)p3232p32( )

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!