I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

36adhesioon, sellele järgneb kulumisproduktide hapendumine janeist kõvade abrasiiviosakeste moodustumine metallihapenditenäol. Edasises protsessi käigus leiab aset lokaalneabrasiivkulumine, so. vibratsioonide amplituudi ulatuses kuluvadpinna sisse haavandid ning moodustub tüüpiline mikrolainetegakaetud pind (joon. 6.b).Vibrokulumise leevendamise meetmeina kasutatakse pressliiteis suuripinge ja võimaluse korral õhuhapniku juurdepääsu piiramist (näit.detailide õlisse sukeldamine, malmdetailide katmine enne koostamistkummiliimiga jms.). Terase puhul aitab kulumiskindlust tõsta pinnafosfaatimine, kompositsioonboorimine, aga ka karastamine japinnakalestus. Ebasoovitavad on tsink-, nikkel-, kroom- jaalumiiniumkatted.3.4. Detailide vibrokindlusa175 mm 100 µmJoonis. 6. Vibrokulumise näiteid:a – veerelaagri alune võlli tapi pind,b - pressliitealune võlli suurendatud pind.Vibrokindluse all mõistetakse konstruktsiooni võimet töötada ilmalubamatult suureamplituudiliste võnkumisteta. Masinais on peamiseksvõnkumisi esilekutsuvaiks elementideks ebapiisavalt tasakaalustatudpöörlevad detailid. Nende poolt esilekutsutud perioodilise iseloomugainertsjõud, mille sagedus on liialt lähedane elastse süsteemiomavõnkesagedusega, kutsub esile eriti ohtliku resonantsvõnkumise.Lisaks mürale, kutsehaiguse põhjustamisele operaatorile jms. viib seedetaili väsimusmurru tekkele. Aktiivse meetmena vibrokindlusetagamisel on ühelt poolt süsteemi jäikuse varieerimisega hoida temaomavõnkesagedus piisavalt kaugel detaili pöörlemissagedusest ja teisaltpöörlevad sõlmed balansseerida. Passiivseks meetmeks tuleb lugedavibrosummutite kasutamist. Need võimaldavad vajadusel kavibratsioonide levikut teistele konstruktsioonidele takistada.b