11.07.2015 Views

I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

382. LIITED1. LIIDETE KLASSIFIKATSIOONDetailidevahelisi liikumatuid ühendusi nimetatakse liiteiks. Jagunevadlahtivõetavaiks ja mittelahtivõetavaiks e. kinnisliiteiks.Esimesi kasutatakse juhul, kui vajaduse liidet korduvalt kokku panna jalahti võtta tingib koostamise või remondi võimaldamine. Kinnisliidetilma liit<strong>ee</strong>lemente vigastamata demont<strong>ee</strong>rida pole võimalik ja kasutatakseteda juhtudel, kui selleks vajadus puudub.LiitedLahtivõetavadK<strong>ee</strong>rmesliitedLiistliitedHammasliitedTihvtliitedPr<strong>of</strong>iilliitedKlemmliitedMittelahtivõetavadN<strong>ee</strong>tliitedK<strong>ee</strong>visliitedJooteliitedLiimliitedPress- ja valtsliitedMittelahtivõetavaid liiteid selles õppevahendis ei käsitleta.2. KEERMESLIITEDK<strong>ee</strong>ret omavate elementidega liited on tänu universaalsusele,koostamismugavusele ja laialdasele standardimisele enimkasutatavad.2.1. Kinnitusk<strong>ee</strong>rmedKasutatakse ühekäigulisi k<strong>ee</strong>rmeid, mis tagavad isepidurdavuse (so.väldivad võimaluse ise<strong>ene</strong>selikuks mutri lahtitulekuks poldi teljesuunalisejõu mõjul). K<strong>ee</strong>re saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudesmoodustab silindri (koonuse) pinnale k<strong>ee</strong>rmeniidi.Jagunevad:a) mõõtesüst<strong>ee</strong>mi järgi m<strong>ee</strong>ter- ja tollk<strong>ee</strong>rmeiks,

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!