I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

42652015Joonis 6. Väsimusmurrete statistilinejaotussagedamini puruneb polt esimesemutriga kontaktis oleva keeru järgseslõikes tingib asjaolu, et lisakstõmbepingeile aitab seal väsimuspraotekkele kaasa veel ka keermeniidilemõjuv paine, mis just seal onmaksimaalne. Uuringud näitavad, etesimesele (pildil alumisele) keerulelangeb ca 1/3 varvale mõjuvast jõust,järgmistele mutri keerdudega kontaktis olevaile (neid on normaalkõrgusegamutri korral 6-10) juba märksa vähem.Poltide tugevuskontrolli tõmbele teeb keerukaks asjaolu, et lisaksvälisjõule, mis mõjub piki poldi telge, koormab teda veel ka eelpingestusejääk (eelpingestuse saab ta mutri pingutamisega montaažil) ja kaeelpingestamisel tekkiv vääne. Eelpingestuse täpne arvessevõtt eeldabliiteelementide elastsuskarakteristikute tundmist. Poldil määrab selle temaristlõige, pikkus ja materjali elastsusmoodul, detaidel eelkõige tihendiolemasolu nende vahel ja tihendi elastsusomadused. Tavaliste nn.realiidete tugevuskontrollil piirdutakse seepärast lihtsustatud arvutusega,mil poldi keermestatud osa asendatakse sileda vardaga, mille läbimõõt ond 1 ; eelpingestuse jäägi ja väände mõju võetakse arvesse lubatavatepingete alandamisega. Tõmbepingete valem avaldub kujulF4F[ σt] ϕRpo oσt= = ≤ =2A1πd1.Valemis F o on polti koormav välisjõud, A 1 – poldi nettoristlõike pindala,d 1 – poldi sisediameeter, R p – poldi materjali voolavuspiir, φ – terasetüüpi, koormuse iseloomu ja poldi läbimõõtu arvesse võttev tegur (vt. tbl.2).Tabel 2Teguri ϕ orienteerivad väärtused eelpingestatudliiteile (I.Birgeri andmeil)Terase tüüpStaatilisel koormusel jad vahemikesVahelduval koormusel jad vahemikes6-16 16-30 6-16 16-30Süsinikteras 0,20…0,25 0,25…0,40 0,08…0,12 0,12Legeerteras 0,15…0,20 0,20…0,30 0,10…0,15 0,15