I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

18M, F Q ja jaotatud koormuse p vahel.1. Varda koormamata piirkonnas on põikjõud konstantne,paindemoment muutub lineaarselt.2. Ühtlaselt jaotatud koormuse piirkonnas muutub põikjõudlineaarselt, paindemomenti esitab parabool.3. Paindemomendid on ekstreemsed lõigetes, kus põikjõud võrdubnulliga või vahetab märki.Toetud eeltoodule saab sisejõuepüüride koostamisel ette hinnata nendekuju ja piirduda sisejõudude väärtuste leidmisega üksikutes iseloomulikespunktides.Näide. Koostada joon. 16 a kujutatud varda sisejõuepüürid.Joonis 16. Sisejõuepüürid paindelLahendus. Leiame toereaktsioonid. Valime koordinaatteljed x ja y ning kannameskeemile reaktsioonide oletatavad suunad. Et x-telje sihilised välisjõud puuduvad, siisx-telje suunaline toereaktsioon võrdub nulliga. Ülejäänud reaktsioone saab leida momendivõrranditestpunktide suhtes, mida läbivad otsitavate reaktsioonide sihid.Et jaotatud koormuse resultant 2 ·0,6 = 1,2 kN on rakendatud koormatud piirkonnakeskel, siis nõue ΣM A = 0 väljendub võrrandina -0,8 · 0,2 – 1,2 · 0,5 + 0,8F B = 0,kust F B = 0,95 kN.Nõudest ΣM B = 0 ehk 0,8 · 0,6 + 1,2 · 0,3 + 0,8F Ay = 0saame F Ay = 1,05 kN.Leitud reaktsioone kontrollitakse tingimata mõne seni kasutamata tasakaaluvõrrandiabil. NäiteksΣF y = 0,8 + 1,2 – 1,05 – 0,95 = 0.Põikjõu muutumist piirkonnas AC väljendab rõhtsirge, mille kujutamiseks leiamepõikjõu väärtuse mis tahes lõikes, näiteks lõikes C vasakul (joon. 16 d):F Qy = 1,05 kN.Piirkonnas CB on tegemist kaldsirgega, mille joonestamiseks määrame väärtusedpiirkonna otstes:lõikes C paremal F Qy = 1,05 – 0,8 = 0,25 kN,lõikes B F Qy = –0,95 kN.Epüürist (joon. 16 b) ilmneb, et piirkonnas CB esineb põikjõu nullkoht, mille koordinaatt 0 (või x 0 ) on vajalik ekstreemse paindemomendi arvutamiseks. Koordinaadi