I OSA TUGEVUSÃPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

More documents

Recommendations

Info

24Joon. 21 a on kujutatud pingeepüür tõmmatud riba avaga nõrgestatudlõikes, joon. 21 c – painutatud ümarvarda astme läheduses.Pingekontsentratsiooni tekke mehhanismi joon. 21 a kujutatud ribas onvõimalik seletada järgmiselt.Vaadeldava piirkonna üks otslõigetest on teisega ühendatud nn pingetrajektooridega,mille sihis teostub jõuülekanne ühelt materjaliosakeselt teisele(joon. 21 b). Ilmselt toimub jõuülekanne riba servas kõige otsematteed pidi ja vastav pingetrajektoor on sirge. Riba keskel peavad trajektooridmööduma avast. Seoses sellega pingetrajektoorid ava kõrval kuhjuvadja jõud pinnaühikule – pinge – on seal kõrgem kui ristlõike ülejäänudosades.Pingekontsentratsiooni mõju detaili tugevusele staatilisel koormamiseloleneb materjalist ja on täiesti erinev habrastel ning plastsetel materjalidel.Kui suurim kohalikpinge haprast materjalistdetailis lähenebtugevuspiirile, hakkabarenema pragu ja detailpuruneb. Eritisentratsiooni suhtes onkarastatud teras.Kui aga samadel tingi-Joonis 21. Pingete kontsentratsioonmustel töötavas plastsestmaterjalist detailis suurim pinge muutub võrdseks voolavuspingega,siis edasisel koormamisel pinge ristlõike voolavas osas ei kasva.Koormuse kasvamisel tõusevad pinged ristlõike ülejäänud osas javoolavuspiirkond hakkab laienema. Seega plastse materjali puhul on pingeteltendents koormuse suurenedes ühtlustuda, mistõttu plastne materjalon staatilisel koormamisel vähe tundlik pingekontsentratsiooni suhtes.Pingekontsentratsiooni mõju hapra detaili tugevusele iseloomustatakseefektiivse kontsentratsiooniteguriga, mis määratakse katseliselt. Pingekontsentratsioonimõju arvestamiseks tuleb tugevusarvutusel kas suurendadavastav arv kordi varutegurit või samavõrra alandada lubatavat pinget.5.2. Kontaktpingedtundlikpingekont-Kahe kera kokkusurumisel (joon. 22) toimub kontakt näiliselt puutepunktis,kuid tegelikult moodustub materjali deformeerumise tõttu ringikujulinekontaktpind. Kontaktpingeteks nimetatakse kahe kokkusurutudkeha väikesel kontaktpinnal (raadiusega a) tekkivaid pingeid. Nad pakuvadhuvi paljude vastutusrikaste detailide, nagu veerelaagrite, hammas-
25rataste jne konstrueerimisel. Kontaktpingete arvutusvalemid (Hertzi valemid)on tuletatud elastsusõpetuse meetoditega. Suurimat pinget kontaktpinnakeskel on tavaks tähistada Hertzi nime algustähe järgi σ H . Pinguseanalüüs näitab, et ohtlikem punkt K asub materjali sees kontaktpinnast0,5 a kaugusel.Vahel avaldab üks detail teisele survet lõplikupinna kaudu. Taolistel juhtudel loetakseenamasti lihtsustamise huvides kontaktpinnaühikule langev erisurve ehk pindsurve pühtlaselt jaotatuks. Detailide pinna muljumisevältimiseks pindsurvet piiratakse, kuidkogemuste kohaselt võetakse lubatudpindsurve [p] tunduvalt kõrgem tavalisestlubatud survepingest.Joonis 22. Kontaktpinged6. VÄSIMUSTUGEVUSMasinadetailidele mõjuvad sageli niisugused koormused, mis tekitavadneis perioodiliselt muutuvaid pingeid e. vahelduvaid pingeid σ või τ(joon. 23 a).Vahelduva pinge väärtuste hulka üheperioodi vältel nimetatakse pingetsükliks(joon. 23 a), milleiseloomustamiseks kasutatakse järgmisisuurusi:suurim ja vähim pinge σ max , σ min ;keskmine pinge σ m = 0,5 (σ max + σ min );amplituudpinge σ a = 0,5 (σ max – σ min );asümmeetriategur R = σ min / σ max .Võrdse asümmeetriateguriga tsükleidnimetatakse sarnasteks. Sümmeetrilisetsükli (joon. 23 b) puhul R = –1, pulsatsioontsükli(joon. 23 c) jaoks R = 0.Ajas püsival pingel R = 1. Kõiki tsükleid,mille σ m ≠ 0, nimetatakseasümmeetrilisteks.Joonis 23. Vahelduvad pinged Kui detailile mõjub küllalt suur arv vahelduvapinge tsükleid, siis võib detail äkki, eelneva olulisedeformeerumiseta puruneda näiliselt madala pinge juures. Seda nähtuston tavaks nimetada materjali väsimuseks.
Page 1 and 2: ILMAR KLEISHEINO ARUMÄERAKENDUSMEH
Page 3 and 4: 32.3. Keermesliidete tugevus ……
Page 5 and 6: 5EESSÕNAKäesolev õppematerjal, m
Page 7 and 8: 7nähtusi. Jättes kõrvale tugevus
Page 9 and 10: 9Pingeks ι nimetatakse lõikepinna
Page 11 and 12: 11Hooke’i seaduses materjali jäi
Page 13 and 14: 133.2. Pöördemoment ja väändemo
Page 15 and 16: 15WpI=dvpπd=2 163v4( 1−c ). (3.1
Page 17 and 18: 174.2. SisejõudVarda tugevusarvutu
Page 19 and 20: 19leiame piirkonda läbiva suvalise
Page 21 and 22: 21kus S z on ristlõike staatiline
Page 23: 234.5. DeformatsioonidPaindemomendi
Page 27 and 28: 27Vaadeldud tegurite väärtusi esi
Page 29 and 30: 29Detail - toode (masinaelement), m
Page 31 and 32: 31Konkreetse detaili konstrueerimin
Page 33 and 34: 333.2. Detailide jäikusJäikus on
Page 35 and 36: 35Tüüpilised väsimuskulumisele a
Page 37 and 38: 37Masinate töökindluse ja remondi
Page 39 and 40: 39b) kruvijoone aluspinna järgi si
Page 41 and 42: 41ab c d eJoonis 3. Levinumad mutri
Page 43 and 44: 43Vastutusrikaste liidete (survetor
Page 45 and 46: 45käitatavad võllid). Eripära ee
Page 47 and 48: 47Lihtsaim viis on seda teha piisav
Page 49 and 50: 49Liigitatakse rataste pöörlemist
Page 51 and 52: 51Silinderrattad (joon. 2 a, c ja d
Page 53 and 54: 53Joonis 6. Ristlihv hambast(tsemen
Page 55 and 56: 55(joon. 12 a) on armid (augud) lä
Page 57 and 58: 57kahekordsele joonmõõtmete muutu
Page 59 and 60: 59a b cJoonis 17. Tiguratta pronksh
Page 61 and 62: 61!"võimalus kasutada kõrgeVedav
Page 63 and 64: 63Ketirattad oma kujult on lähedas
Page 65 and 66: 65a b c de1f g h iJoonis 28. Kettü
Page 67 and 68: 675. RIHMÜLEKANDEDKöis- ja lameri
Page 69 and 70: 69Mittestandardseid kahepoolse tö
Page 71 and 72: 715.2. Rihmade pingutusmoodusedKõi
Page 73 and 74: 735.5. RihmvariaatoridPareJoonis 41
Page 75 and 76:
754. PÖÖRLEVAT LIIKUMIST TAGAVAD
Page 77 and 78:
77läbimõõt, kooskõlastades sell
Page 79 and 80:
79Väändejäikus on eriti oluline
Page 81 and 82:
81Joonis 9. Laagerduste suhtelineh
Page 83 and 84:
83susest suurematel juhtudel on tag
Page 85 and 86:
85Arvutuslik dünaamiline kandevõi
Page 87 and 88:
87pilud. Eelnimetatud kontaktivabad
Page 89 and 90:
89õhukese kihina terasliuale kanta
Page 91 and 92:
91lennuki õhkutõusuga, mil stardi
Page 93 and 94:
93sõltuvalt võlli pöörlemissage
Page 95 and 96:
95abJoonis 32. a - kardaanliigend,b
Page 97 and 98:
971 5 3 4 6 2bac9 7 11 8 10Joonis 3
Page 99 and 100:
99võlli teatava pöörlemissagedus
Page 101 and 102:
1015. VEDRUD JA MÄÄRIMISSEADMED1.
Page 103 and 104:
103abJoonis 7. a - rõngasvedru ele
Page 105 and 106:
105Eeltoodud karakteristikud on alu
Page 107 and 108:
107kasutada nn. automaatmäärdetoo
Page 109 and 110:
1091.2. Korpusdetailide töövõime
Page 111 and 112:
111üleminek. Teatav eriolukord val
Page 113 and 114:
1137. TORUSTIKUARMATUURKaasajal lei
Page 115 and 116:
115Kraane kasutatakse peamiselt vä
show all

I OSA TUGEVUSÃPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?

I OSA TUGEVUSÃPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]