I OSA TUGEVUSÕPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]

123. VÄÄNE3.1. NiheMõjugu vardale risti teljega kaks lähestikku rakendatud vastassuunalistjõudu. Selline koormus esineb näiteks metalliriba lõikamisel kääridega(joon. 8 a). Suvalises jõudude vahelises ristlõikes I tekib varda teljegaristi suunatud põikjõud F Q = F, mille jaotumist lõikepinnal iseloomustabtangentsiaalpinge τ (joon. 8 b). Sama kehtib eelmisele läheda lõike IIkohta. Eraldame lõigete vahelt täiendavate pikilõigetega väikese risttahukaliseelemendi ABCD (joon. 8 a ja d). Risttahuka püsttahkudel mõjuvadvõrdsed ja vastassuunalised nihkepinged ning nihkepingete paarsuse seadusejärgi mõjuvad eelmistega võrdsed pinged ka rõhttahkudel. Vardamuutunud kuju enne osakeste eraldumist on näha joon. 8 a ja e. Sellistdeformatsiooni nimetatakse nihkeks. Nihet iseloomustab nihkenurk γ jaabsoluutne nihe Γ.Proportsionaalsuspiirini kehtib Hooke’i seadus nihkelτ = Gγ , (3.1)mille kohaselt tangentsiaalpinge on võrdeline nihkenurgaga. Tangentsiaalpingeseotuse tõttu nihkega nimetatakse teda ka nihkepingeks.Materjali jäikust iseloomustavat võrdetegurit G valemis 3.1 nimetataksenihkeelastsusmooduliks. Materjali nihke- ja normaalelastsusmooduli vahelkehtib sõltuvuskus μ on Poissoni tegur.Metallidel G ≈ 0,4 E.Joonis 8. Sisejõud ja pinged nihkelE=2 (1 + µ )G , (3.2)