Filmivaldkonna klastriuuring 2012 - Eesti Filmi Sihtasutus

eesmärkide kõrval 30 . Loomeettevõtjate seas on täheldatud ka nende suurematkeskkonnasõbralikkust teiste ettevõtjatega võrreldes 31 . Tegutsemiskeskkonna tähtsus. Loomeettevõtjad väärtustavad kõrgelt omategutsemiskeskkonda ja tähtsustavad „teiste samasuguste“ olemasolu 32 – millest kanende sage koondumine kultuurikvartalitesse ja loomeklastritesse. Nad kalduvadvalima oma elu- ja töökeskkonda lähtuvalt sellest, kuidas see koht võimaldab nautidamitmekesist kultuurielu, pakub võimalusi osalemiseks erinevates tegevustes ning kui(vaimselt) avatud on selle koha atmosfäär (võtmesõnadeks multikultuursus, tolerantsja kultuuriline mitmekesisus) 33 . Loomeettevõtjate puhul avaldub seos keskkonnaga kateistpidi: nende „kohalolu“ signaliseerib ise loova miljöö olemasolu 34 , mis omab kaolulist majanduslikku väärtust, kuna nad tõmbavad ligi tegutsejaid teistest, sealjuureseriti teadmismahukatest valdkondadest.Kokkuvõttes saab loomeettevõtet defineerida kui subjektiivsetele turgudele töötavat, omaproduktis unikaalsele mängivat ja seetõttu innovaatilist tööprotsessi korraldavat javõrgustunud meeskonnamudelit kasutavat ettevõtet; ning loomeettevõtjat kui laiemaidsotsiaal-kultuurilisi väärtusi kandvat ja olulisel määral mitterahalistest teguritestmotiveeritud ettevõtjat.Eelkirjeldatud eripärad tõstatavad küsimuse, milline saab olla loomeettevõtte kasvamisemudel. Käesoleva uuringu keskmes oleva Eesti audiovisuaalvaldkonna ettevõtete klastrissekoondumise valmiduse ja vajaduse analüüsi seisukohalt on ettevõtete kasvuperspektiividüheks põhitähtsusega küsimuseks. Klastriteemalise teoreetilise kirjanduse kohaselt onklastrite eesmärgiks saavutada majanduslikku kasvu, mistõttu on klastri arendamiseeelduseks kasvuperspektiivi nägevate ettevõtete olemasolu.Kuigi kasvutemaatika on ettevõtluses üks diskuteeritavamaid teemasid, on kasvu käsitlusedja kasvu mõtestamine ettevõtlusalases kirjanduses sageli kitsas ja lihtsustatud.Kasvuettevõtluse määratlemisel kasutatakse sageli selle vastandamist elustiiliettevõtluse30 Malem, W. (2008) Fashion designers as business: London, Journal of Fashion Marketing and ManagementVol. 12 No. 3, 2008, 398-414; Curran, J. and Blackburn, R. A. (1994) Small Firms and Local Economic Networks:The Death of the Local Economy, Paul Chapman, London; Gray, C. (1998) Enterprise and Culture, Routledge,London.31 Cascio, J. (2005) The Greening of the Creative Class?,http://www.worldchanging.com/archives/002610.html; Ray, P. H., Anderson, S. R. (2000) The CulturalCreatives. How 50 Million People Are Changing the World. New York: Three Rivers Press; Viia, A. (2007)Loovklass ja keskkonnasõbralikkus. Keskkonnasõbraliku tarbija käsitluse laiendamine. Magistritöö, Tallinn:Tallinna Tehnikaülikool.32 Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. Tallinn: Eesti TulevikuuuringuteInstituut, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, 2009; Loova Tallinna visiooni kontseptsioon.Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, 2008.33 Florida, Richard. (2002) The Rise of the Creative Class. And How It’s Transforming Work, Leisure,Community and Everyday Life. New York: Basic Books.34 McGranahan, D. and Wojan, T. (2007) ‘Recasting the Creative Class to Examine Growth Processes in Ruraland Urban Counties’, Regional Studies, 41.2, 197–216; Wedemeier, J. (2010) ’The Impact of the CreativeSector on Growth in German Regions’, European Planning Studies, 18 (4), 505–520.23