Filmivaldkonna klastriuuring 2012 - Eesti Filmi Sihtasutus

1 ja 2 eristavaks karakteristikuks oli ka see, et konkurentsi ei nähta mitte ettevõtte, vaidfilmide – nn lugude tasandil. See ka seletab, miks ei osanud selle grupi intervjueeritud kasageli oma ettevõtte konkurentsipositsiooni hinnata._“Noh, konkurents tootmises, tootmise poole pealt on väga suur konkurents. Lausaniimoodi nagu öeldakse meile, et, et kui teist produtsenti näed, siis on niimoodi, et kalli-kallija nuga selga, eks ole /.../ ma loodan, et-et Sihtasutusel on nii palju mõistust peas, et nad eikui on noh, et nad ei eelista seda, et millisele firmale raha anda, vaid eelistavad see, vaideelistavad see, seda millisele loole raha anda.“ [7]_“No ühest küljest on ju, noh, kes konkureerivad nö samale toetusele, aga, et noh see nagumingis mõttes on justkui konkurent eks ju. Või noh, lõpuks on see täiesti reaalnekonkurents, aga, aga filmide rahataotluste puhul seal ju, noh on otsustav ikkagi see, millesttahetakse filmi teha, on kinni ikkagi selles konkreetses filmi tegijas, mitte niivõrd nagufirmast. Firma, firma on lihtsalt nagu taust. Et kas see, see, see, see režissöör nüüd sealfirmas on ju, kas ta, kuidas seda siis hinnatakse sellist noh komplekti.“ [13]3.3 Järeldusi audiovisuaalvaldkonnaettevõtluspraktika kohtaEttevõtete tegutsemispraktikate kohta saab teha järgmised üldistavad järeldused:intervjuude tulemused tõid esile AV valdkonna ettevõtete tegutsemise praktikatemitmekesisuse, mis varasemates uuringutes 49 nii selgelt ei ole välja joonistunud:arengustrateegiad, ambitsioonistruktuurid, tegutsemismudelid jt võivad ka samastegevusnišis tegutsevatel ettevõtetel olla küllalt erinevad; ettevõtete tegevuspraktikatest peegeldus küllalt selgelt kolme erinevatettevõtlusmustrit, sh nii loomeettevõtlusele omaseks peetavat elustiili orientatsioonikui eneseteostuslikku kasvuambitsiooni. Selgelt on intervjueeritud ettevõtetepraktikatest tuvastatav ka organisatsiooni arendamisel baseeruv ja mis tahes muuvaldkonna ettevõtlusele omane kasvuorientatsioon ja sellega seonduvad taotlusedpalgalise tegevjuhi ja rollide parema jaotamise osas; intervjueeritud ettevõtetest lähtudes saab öelda, et audiovisuaalvaldkonnaettevõtlusmaastikul on enam-vähem proportsionaalselt esindatud kõik kolm tüüpi.Kasvuorientatsiooni või selle tunnuseid omavad ettevõtted tegutsevad järeltootmisevaldkonnas koos sellist tüüpi filmitootmisettevõtetega, kes lisaks pakuvad kaerinevaid teenuseid nagu võtteteenus, montaažiteenus, tehnikarent jt, misvõimaldavad neil garanteerida püsisissetulekut ja seeläbi tasakaalustadaprojektipõhist filmitootmist. See on andnud neile ettevõtetele võimaluse areneda49 Vaata näiteks: Tafel-Viia, K., Viia, A., Terk, E., Ibrus, I., Lassur, G. (2011) Uuringu „Väike- jamikroloomeettevõtete arengutsükkel“ lõppraport. Tallinn: Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringuteInstituut, kättesaadav: http://www.esa.ee/cmsdata/upload/files/loomeettevotluse%20uuring_loppraport_TLY%20ETI_2011.pdf45