nagu üks siuke grupp, kes toodavad materjali telesse ja kinno. Siis tegelikult on kamänguvaldkond, siis internetivaldkonnad, mis ka sarnaste oskustega inimesi siis kasutavad.Et näiteks <strong>Eesti</strong>s on firmasid, kes teevad Hollywoodi mängudele mudeleid. Aga mitte keegineist firmadest ei tea midagi, sest nad ei paku <strong>Eesti</strong> turule mitte midagi. Et kõik läheb 100%välja. Et, et isegi rohkem nagu selliseid firmasid ka juurde tuua, mis tegelikult inimesi jagadaka.“ [8]_“Seal peaks olema, noh, igal juhul peaks olema teisi, teisi valdkondi veel punti võetud. Seeon küll nagu selles mõttes kui me räägime klastri nagu töömudelist, siis see ei saaks ollapäris ainult see, et nüüd tulevad nö filmiprodutsent firma tuleb sinna kohale. Et siis on vähe.Siis on lihtsalt see, et produtsendid istuvad ühes ruumis koos. Et ja ma arvan, et, et kui memõtleme mingisuguste filmi, noh nagu kujunduste peale, siis tegelikult on väga oodatuderineval moel nagu disainerid või siis kujutavad kunstnikud või sellisel moel nagu tegevad,kes ühel või teisel moel ikkagi kujutavad endast audio, noh selle liikuvaaudiovisuaalmeediaga seotud, seepärast no kujutav kunst on ka ikkagi väga, väga laiasdiapasoonis võiks töötada. Nii, et-et jaa, peab olema väga erinevaid siukseid nagu, nagu nohme rääkisime meedia, meedia nö firmadest, siis no nii mõnigi jurist peaks ennast tegelikultplatsi sinna noh seadma.“ [10]_“No noh selle jaoks on ideaalsed nagu näited maailmas olemas. Inglismaal mingid suuredfilmistuudiod, et võtta lihtsalt kätte ja vaadata millised osakonnad seal on. Või millisedettevõtted seal on. Saksamaa või ükstapuha, aga see-selleks, aga laiapõhjalisemalt noh, menäeme ikkagi nagu seda, et selles, selles, esiteks kõik need nö filmitootmisettevõtted naguproduktsioonid noh seal oleksid nagu ühises sootsiumis. Toetaksid üksteist. Siis me näemenagu seda, et nendel produktsioonidele sinna kõrvale on vaja selliseid asju nagupostproduktsioone, ütleme nagu mingi casting-agency või: või siis me näeme kohe sealvajadust mingisugusel kaameraettevõtte jaoks. Me näeme kohe vajadust sellekaameraettevõtte tehnilise personali jaoks. Me näeme vajadust nagu valgus. Me näemevajadust kunstile omade ruumide olemasolu, selleks kunstnikud saaksid kuskil ehitada omarekvisiite. Et kunstnikud jällegi näevad võib-olla vajadust selle jaoks, et seal oleks mingimetalli-inimesed, kes oskavad metalli teha. Noh sealt läheb veel väga nagu laiali see asinagu. Ja lõpetades ikkagi innovatsioonina. Et võiks olla tegelikult väga lahe, kus oleks nagu,et kogu selles, miks me mõtlemegi, et kõik võiks nagu koos olla, ongi nagu see, et äkki sellesttekib innovaatiline idee. /.../ Noh, hotellindus kas või. Kui meil on nagu oleks siis ruumis, kusiganes me oleme, oleks seal võimalik inimesi majutada või. Noh. /.../ et me saame kõik siiaära majutada, nad saavad siia jala tööle tulla, neil on nagu meeldiv õhkkond, kõik on hästinagu noh.“ [11]_“Mulle tundub, et mida mitmekesisem, seda huvitavam. Et ei oleks ainult nii, et ... et onütleme animatsioon ja siis on võib-olla veel paar animatsioonifirmat, mis teevad võib-ollateist tehnikat, ja siis on heli ja ka keegi, kes teeb filmi. See on minu arust liiga üheülbaline. Etsee peaks minu arust olema segatud. Et mingi IT ettevõte kuskil vahel ... et saaks neid piireliigutada ... et tekiks uusi asju. Et kui Sa oled ühesugustega koos, et siis tulevad ikka ühtekanti asjad. Mingisuguse teise maailmavaatega inimesed ... mingid muud inimesed, et tekibrohkem ideid.“ [5]Eelistuselt järgmine on audiovisuaalvaldkonna-keskne klaster, mis hõlmaks erinevaidaudiovisuaalvaldkonna firmasid. Selle tüübi pooldajad rõhutasid, et kogu flow –tootmisest levitamiseni – hõlmamine omab seda tüüpi klastri puhul võtmetähendust.Tsiteerides:_“No ma arvan, et nad võiks olla kas need ettevõtted, kes: toodavad või aitavad tootaaudiovisuaalset meediat. Jah. Valdkond võiks olla nagu koos. Siis on mõtet. Ja noh, ütlemeseal klastris oleksid kõik ettevõtjad kui mõelda niiviisi, et kui ma alustan filmi tegemist jateen ta lõpuni välja koos turundusega. Ja kõik firmad, kes selliste asjadega, sellegategelevad, oleksid seal koos.“ [2]86
_“No ta ei tohiks väga laiali valguda selles mõttes olla, et ikkagi peaks olema tegemistaudiovisuaalloominguga ma arvan. Et-et muidu nagu kaob see mõte ära justkui. Et-et ta eitohiks ka väga kitsalt olla piiritletud, et näiteks ainult täispikki filme tootvad ettevõtted, agaütleme ikkagi jääda sinna audiovisuaal piirkonda, mitte haarata sinna ka ma ei tea arhitektevõi või-või-või disainerit.“ [16]_“Issand, need peaksid olema ikka võimalikult laialt, see on ikka üks-üks valdkond alates,noh ma ei tea, noh, kõik animastuudiod, filmistuudiod, tootmisstuudiod. Seal võivad olla,aga. Või noh levikontorid. Noh võimalikult, võimalikult lai.“ [7]_“Ideaalis võiks nad ju kõik sinna panna. Rahastajad ja tootjad ja teenusepakkujad. Miksmitte? Väga mugav.“ [13]Väga spetsialiseeritud klastrit, kus oleks näiteks ainult kas teatud audiovisuaalvaldkonnaspetsiifikaga ettevõtteid eelistati vähe. Sellist nägemust esindasid üksnes kolmintervjueeritud ettevõtjat. Tsiteerides:_“/.../ ikkagi need kes on seotud ikkagi selle valdkonnaga. Muud ei ole vaja sinna küllkutsuda. /.../ Aga see killustumine on igal juhul vajalik, selles mõttes, et seal on nii otseseltväga spetsiifilised probleemid, mis on seotud ainult selle sinu valdkonnaga, et ei ole mõtetnagu suuremaks ajada. Sa ei saagi neid asju muidu lahendada.“ [1]_“Et ehk siis mingi filmitootjat kui sellist väga ausalt öeldes see ei tohikski nagu loksutadasee [klaster]. Et see on pigem järeltootmise: sektori nagu selline arendus.“ [3]_“Seal on hästi oluline, minu jaoks on hästi oluline, väga paljude filmitootjate jaoks on hästioluline tõmmata nagu suur jäme punane joon filmitootjate ja teletootjate vahele. Et see, etsee ongi, tootmisspetsiifika on niivõrd erinev, et, et, et seal ongi hea, see on nagu üks asi,mis, mis peaks olema. Kui on kui ongi nagu filmitootjad, siis on nagu filmitootjad. /.../ Et sealon nagu, et seal mina tõmbaks nagu joone vahele. No mis on nagu vajalik. Just tulirežissööride ja stsenaristide liit ka, nemad ütlesid ka, et ei taha, ei taha nagu segada sedanagu teletööga kuna tööspetsiifika on erinev.“ [14]Kõik kasvu- ja kasvutunnustega ettevõtted (v.a üks) ehk ettevõtete grupid 1 ja 2eelistavad laiemat tüüpi klastrit.Teiste võimalike valdkondade osas nähti domineerivalt nelja tüüpi tegijaid: IKT ja teised tehnoloogiafirmad – telefonimängude tootjad, meelelahutusIT ettevõttedjt; filmi sidusalade esindajad – tehniline tugi (valgus- jm tehniline personal), grimeerijad,rekvisiitide kunstnikud, casting’u ettevõtted jt; teiste loomevaldkondade esindajad – graafiline disain, fotograafia, meedia,muuseumid jt; administratiivne ja õigus- ja müügialane tugistruktuur nagu juristid, turundajad jt.Mitmed need ettevõtjad, kes nägid, et klaster peaks koondama audiovisuaalvaldkondalaias mõttes või siis lisaks audiiovisuaalvaldkonnale ka teisi valdkondi, leidsid, et lisaksvõiks klastrisse kuuluda ka teisi tugistruktuure ja partnereid. Muude tugistruktuuride,organisatsioonide osas nähti ülekaalukalt haridusalaseid (ülikoolid) ja rahastajaorganisatsioone.Teiste tugistruktuuride ja partnerite kuulumist klastrisse pooldas kasuurem osa kasvu- või kasvutunnustega ettevõtetest.87
- Page 6 and 7:
Audiovisuaalvaldkonna ettevõtete k
- Page 8 and 9:
SissejuhatusKäesoleva uuringu fook
- Page 10 and 11:
1.Uuringu valim jameetod10
- Page 14 and 15:
2.Klaster -käsitlusviisidja kriiti
- Page 16:
sotsiaal-kultuurilised mõõtmed ja
- Page 20 and 21:
3.Ettevõtluspraktikaaudiovisuaalva
- Page 22 and 23:
innovaatilisus, produkti loomise pr
- Page 24 and 25:
(lifestyle entrepreneurship) 35 võ
- Page 26 and 27:
Kast 2. Kasvuorientatsiooni näitav
- Page 28 and 29:
Äristrateegiaga seotud karakterist
- Page 30 and 31:
Tabel 3. Kasvukarakteristikute olem
- Page 32 and 33:
_“Minul on nagu selline taust, mi
- Page 34 and 35:
kuna seda võib täheldada üksnes
- Page 36 and 37: _“/.../ üks tugevusi on meil [sp
- Page 38 and 39: _“Olen kaalunud. Ehk siis, aga ma
- Page 40 and 41: me oma teenust osutame, on ka aasta
- Page 42 and 43: teatud määral tahet seda teha. Ar
- Page 44 and 45: oskuste arendamise kontekstis ja mi
- Page 47: Võrreldes tüüpe 1 ja 2, ilmnevad
- Page 50 and 51: Nagu mitmed uurijad 51 on näidanud
- Page 52: efektiivseid “innovatsiooni-koord
- Page 57 and 58: valdkonnad Eesti kultuurimaastikul,
- Page 59 and 60: Esimeses peatükis käsitlesime lü
- Page 61 and 62: _„Aga ma suunaksin või utsitaksi
- Page 63 and 64: AsukohtTallinna linna peetakse üld
- Page 65 and 66: on oluline just filmiteenuse ekspor
- Page 67 and 68: kuidas nagu öelda et näete see on
- Page 69 and 70: Täiendava meetmena nähti vajadust
- Page 71 and 72: _“Mis, mis meie jaoks olukorra ra
- Page 73 and 74: ka erinevaid teenuseid nagu võttet
- Page 75 and 76: oluliselt mõjutanud Eesti filmitoo
- Page 77 and 78: Jooniselt 1 nähtub, et ‘teemandi
- Page 79 and 80: 6.Audiovisuaalvaldkonnaettevõteten
- Page 81 and 82: Jooniselt 2 nähtub, et ’väga su
- Page 83 and 84: Millist tuge klastrilt kui tugikesk
- Page 85: _“Meie firma, väikefirma kunagi
- Page 89 and 90: _“Ta peaks olema igasugustest suu
- Page 91 and 92: 7.Kokkuvõtteks:järeldusi Eestiaud
- Page 93 and 94: teise projekti raames juba koostö
- Page 95 and 96: loomevaldkondadele) väga oluliste
- Page 97 and 98: Eesti Tuleviku-uuringute InstituutT
- Page 99 and 100: Lisa 1INTERVJUUKÜSIMUSTIKAudiovisu
- Page 101 and 102: B) Ärimudel14. Mis on see väärtu
- Page 103 and 104: 37. Kas ja kuidas on internet aidan
- Page 105 and 106: KÜSIMUS nr 5AMis on Teie motivatsi
- Page 107 and 108: KÜSIMUSTE 7-13 juurdeABISKEEM (kas
- Page 109 and 110: KÜSIMUS nr 29BPalun hinnake kui me
- Page 111 and 112: KÜSIMUS nr 49Palun hinnake järgmi
- Page 113 and 114: KÜSIMUS nr 53Millist tuge sellelt
- Page 115 and 116: Joonis. Küsimus nr 5A: Mis on Teie
- Page 117: Lisa 4KÜSIMUS nr 13AMilliste kompe