Filmivaldkonna klastriuuring 2012 - Eesti Filmi Sihtasutus

_“Mis, mis meie jaoks olukorra raskeks teeb, on see, et järjest rohkem riike pakuvadvälisfilmitootjatele maksusoodustusi. Ja kuna Eesti riik seda ei paku, siis tihtilugu võibjuhtuda see, et teenusepakkuja valib x stuudio mõnes sellises riigis, kus riik annabsoodustusi. Et võib juhtuda, et me ei võida mingi konkurssi, me ei saa mingisugust tööd mittesellepärast, et me ei vasta kvaliteedi- või, või hinnanõuetele, vaid sellepärast, et meie riigis eiole lihtsalt filmi tootmiseks soodus õhkkond. Et-et see on nagu peamine, peamine probleem,mis, mis hetkel seab meie konkurentsivõime nagu nõrgemale positsioonile.“ [16]Samuti omas osa vastajatest kogemust kaastootmise vallas. Tootjate meelest onkaastootmine võrreldes välismaiste võttegruppide teenindamisega huvitavam, kuivõrdannab suuremaid võimalusi oma loomingulist potentsiaali rakendada:_“Siis me oleme pigem proovinud vaadata, et kas me leiame väljapoolt projekti, kus mesaaksime olla nagu kaastootjad, mitte nagu ainult teenuseid osutavaid, et see oleks nagunatukene fullfilling eksju. Et, et me oleme aeg ajalt nagu seda teind, aga mitte eritisüstemaatiliselt, kuna me tegelikult oleme nii väiksed.“ [18]Konkurents Hollywoodi toodangugaRääkides vaatajaskonna suurendamisest, tõdesid vastajad selle komplitseeritust. Eestifilm konkureerib kinodes Hollywoodi toodanguga ja vaid umbes kümnendikkinokülastustest on seotud Eesti filmi vaatamisega 63 . Selleks, et meelitada vaatajaid kinnoEesti filmi vaatama, peab respondentide sõnul olema filmi teema piisavalt atraktiivne.Samal ajal mõjutavad finantseerimise määrad seda, millist tüüpi filme tehakse:_“Oh, nõudlus võib olla meie alal kui sul on mingi väga kollane-, ma ei tea, mingi väga pommteemanoh.“ [1]_“Tuleb mõelda sellele, et millega meie siin Eesti turul peame konkureerima. Me peamekonkureerima Hollywood’iga. Eks. Jah jaa, noh: seda Hollywood’i on nii palju siin. Jaa publikon noh, ta on juba koolitatud Hollywood’i jaoks. Kuna ta on nii kaua siin olnud ja põlvkond,juba põlvkond täiesti Hollywood’i põllu peal niimoodi üles kasvanud.“ [2]Nõudlust mõjutab infrastruktuurOlulisima nõudlust mõjutava infrastruktuuri teemana nägid intervjueeritud vajadust üle-Eestilise kaasaegse tehnikaga kinovõrgu väljaarendamise järele. Selleks, et tekiks suuremnõudlus Eesti filmi järele, on vaja korralikke tingimusi filmide näitamiseks ja üle Eesti._“Siis ma rajaksin Eestisse kaasaegse tehnikaga kinovõrgu. Näitamise võimalused looksin.Filmide näitamise võimalused. Kaasaegse, just et kaasaegse tehnikaga, sellepärast see onmõttetu näidata noh, inimene ei saa hakata Eesti filmi armastama kui ta näeb seda halli piltija helikuva ja muud. See on raudselt, mis ma teeksin.“ [2]63 2011. aastal näidati kinodes 40 Eesti filmi ja Eesti filme käis vaatamas üle 236 000 inimese ehk kümnendikkogu kinokülastajatest. Kinodes esilinastus 13 pikka Eestis toodetud kinofilmi, osa neist valmis koostöösvälispartneritega. Neist 8 olid kinomängufilmid, 4 pikad kinodokumentaalid ja üle mitme aasta ka üks pikkanimafilm. Kokku valmis Eestis 2011. aastal 187 filmi, millest 154 olid lühifilmid ja 33 pikad filmid. Suur osaneist esilinastus televisioonis. Allikas: Statistikaamet71