Filmivaldkonna klastriuuring 2012 - Eesti Filmi Sihtasutus

silmas pidades klastri arendaja (vedaja) kriitilist rolli klastri elujõulisuse juures ninglähtudes intervjuude tulemustest, mille kohaselt just noored ja teenust pakkuvadettevõtted nägid klastrist kasu, oleks vähemasti füüsilise keskkonna rajamiselotstarbekas arvestada eeskätt valdkonna nende tegijate vajaduste ja huvidega;kuivõrd kodumaine turg on väga väike ning üheks suuremaks kitsaskohaksvaldkonnas on müügi- ja turundustöö (loomeettevõtlusele laiemalt omaneprobleem), on loogiline tulemus, et eelkõige ootavad ettevõtjadklastriorganisatsioonilt rahvusvahelistumise ja ekspordialast tuge. Eesti filmi madalarahvusvahelise tuntuse (peale üksikute erandite) tõttu oodatakse klastrieestvedajatelt ka ühisturunduse rolli täitmist – seda nii levitamise kui tootmise osas;arvestades võrguühiskonnale omaseid üha horisontaalsemaid suhteid vaatajate jatootjate vahel ja AV valdkonna mõjutatust tehnoloogia arengust ning lähtudes ka AVvaldkonna ettevõtjate nägemusest klastri ulatusest, on alust toetada laiemat tüüpiklastri teket – s.t et klaster peaks koondama laiema profiiliga ettevõtteid, samas eipea kõik need ettevõtted paiknema ühel territooriumil. Lisaks AV valdkonnaettevõtetele peaks kaasatud olema eeskätt IKT sektori ettevõtted. Pidades silmasEesti IKT valdkonna arenenud taset ja head rahvusvahelist mainet, võib AV valdkonnaettevõtete sidumine IKT valdkonna ettevõtetega anda olulist arenguimpulssi klastriarengule. Rahvusvaheliste klastripraktikate kontekstis on AV ja IKT valdkondadeintegreeritus pigem sagedane kui harv nähtus, rääkimata üleilmselt ühatavalisemateks saavatest IKT võimaluste ärakasutamisest publiku kaasamisel ja uuteturundus- ja levimudelite arendamisel. Ühtlasi võimaldaks IKT valdkonna ettevõtetekaasamine leevendada (vähemasti teatud ulatuses) Eesti filmivaldkonna vähesenõudluse probleemi, pidades silmas erinevate meediaplatvormide arendamist ningristmeedia lahendusi, mille areng seni on jäänud küllalt tagasihoidlikuks;suuremahulise klastri infrastruktuuri väljaehitamise osas ei anna uuringu tulemusedühemõttelist vastust. Ühelt poolt tõsteti küll valdkonna puudusena esile näiteksvõttepaviljoni puudumist, teisalt väljendati arvamust, et suuremahulisedinvesteeringud tehnoloogiasse ei tasu end ära ning investeeringudkinnisvaraarendusse võivad oma kalliduse tõttu osutuda majanduslikultebamõistlikuks. Kokkuvõttes tuleb nentida, et suuremahuliste infrastruktuurilisteinvesteeringute tegemiseks on oluline saavutada kindlus klastriosaliste kriitilise massiolemasolust, klastriosaliste ühine nägemus AV valdkonna arendamisest ja paremselgus filmivaldkonna võimalikest tulevikuarengutest, s.t tehnoloogia arengust jarahvusvahelisest nõudlusest. Samuti peab klastriteenuste hinnastamine olemamaksimaalselt läbipaistev, selgelt prognoositud ja stabiilne. Maailmas leidub küllaltnäiteid eri valdkondade klastritest, kus klastri liikmed ei paikne ühes füüsiliseskeskkonnas, vaid majanduslik seotus, ühisüritused, -projektid, ühine arendustegevusjmt on need, mis klastri tervikuks liidavad. Samas rõhutavad klastrikäsitlused selgelt,et füüsiline koospaiknemine tugevdab koostööd ja soodustab innovatsiooni, mistõttuklastri edasise arendamise seisukohalt on oluline, et (aktiivsem) osa klastriosalistestka paikneks füüsiliselt ühes keskkonnas.96