Filmivaldkonna klastriuuring 2012 - Eesti Filmi Sihtasutus

on oluline just filmiteenuse ekspordi suurendamise seisukohalt. Teiselt poolt tuli paljukahtlevaid hoiakuid, kas see investeering end ära tasuks. Ka juhul, kui see tooksvälistootjaid Eestisse, siis kaheldi, kas Eestis on piisavalt kompetentset tööjõudu, et koguvajalikku workflow’d katta (vaata ka ptk 6).FinantseerimineFilmitootmise osas on peamised finantsallikad erinevad Eesti ja Euroopa fondid (MEDIAprogramm, Eurimages) ning mõnedel juhtudel rahvusvahelised fondid. Eestist eelkõigeEesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, kaastootmise puhul ja levitamise puhul kaKultuuriministeeriumi erinevad skeemid. Firmadele, kes kõrvaltegevusena tegelevad kareklaamide tootmisega ning järeltootmisteenuse pakkumisega, on oluliseks kliendiks jafinantsallikaks loomulikult eesti reklaamiagentuurid. Heaks võimaluseksdokumentaalfilmitootjatele on olnud ka ETV tellimused sarjadele (kaasa arvatud „Eestilood“). Vaid paar küsitletud ettevõtetest märkis, et saab oma filmidest arvestatavatjäreltulu (DVD, digilevi, piletitulu, telelitsentsid):_“Et see järeltulu ikkagi on noh tuntav, no et on, sama nt on mängufilmide eluiga ontegelt päris pikk. Kui veel dvd-d levivad, nüüd nad on digilevis. /.../ teda ikka vaadatakse,seal digilevis, et need on väiksed summad aga ikkagi nad kokku moodustavad juba, noh,nad aitavad nö igapäevaeluga natukene rohkem hakkama saada. Et selles mõttes on meilnoh pluss või eelis see, et me oleme nii kaua tegutsenud, meil juba koguneb see nimekiri,ta läheb koguaeg pikemaks, filmid mis oma eluga noh ikka veel tiksuvad ja neidvaadatakse.“ [17]_“Ütleme niimoodi et kasvõi ainuüksi see dvd müük ikkagi tasub kontorikulud meil kõikära.“ [18]Vähestel on õnnestunud teha nn eelmüüke telekanalitele või levitajatele. Kuigi see onpigem erand kui reegel, siis näitab see siiski, et selline finantseerimise viis on võimalik.Filmide tootmise rahastamise osas leiti küllalt üksmeelselt, et raha on vähe. Üksrespondent märkis isegi, et toetusskeemid on päris head, lihtsalt raha on liiga vähe,mistõttu ei piisa skeemi headusest._“Noh, vaata, jällegi, kui me räägime nüüd ideaalsetest toetusskeemidest siis ma arvan etEesti nagu toetusskeemidel, kui sellistel, ei ole nagu suurt midagi viga. Et Eestitoetusskeemid töötavad täiesti mõistlikult, mõnes mõttes on nad võibolla isegimõnevõrra liberaalsemad kui mõnedes teistes Euroopa riikides. Selles mõttes et nadseavad vähem piiranguid, mis jällegi annab nagu tootjale või ütleme või filmiloojale võikellele iganes suurema, natuke suurema vabaduse, et mis nad siis teha saavadlõppkokkuvõttes. Selle mõttes ma arvan et ei ole midagi viga, et see on täiesti toimib,pigem on nagu, pigem on just küsimus raha hulgas, selles mõttes et raha on vähe eks, siisprobleemid tulenevad sealt.“ [19]Enamasti aga leiti, et rahastamise süsteemi tuleks ümberstruktureerida, kuna see on liigakaua aega tagasi paika pandud, aga vahepeal on filmitootmise praktikad edasi arenenud.Eriti nägid probleemi dokumentaalfilmide tootjad, kelle arvates on rahastaminemängufilmi kasuks kaldu, olgugi et aastas tehakse ainult 1–2 mängufilmi. Olulise65