Filmivaldkonna klastriuuring 2012 - Eesti Filmi Sihtasutus

+ orienteeritus rahvusvahelistumisele+ tihedad koostöösuhted ja ettevõtete omavaheline lõimumine+ koostöö ja konkurentsi toimimine käsikäes– väikesed ja nõrgad ettevõtted– valdavalt projektipõhine tegutsemisviisE T T E V Õ T L U S P R AK T I K A+ haritud ja kompetentne inimressurss+ koondumine kesklinna piirkonda+ tehnika kättesaadavus+ riikliku rahastuse olemasolu+ võimalus taotleda rahastust ELifondidest+ TLÜ Balti Filmi- ja Meediakool+/– Digikeskus, Eesti FilmitööstuseEkspordiagentuur– müügi-, turundus-, finants- jajuriidiliste kompetentside puudus– heade tehniliste oskustega inimestevähesus– sõltuvus avaliku sektori rahastusest– erainvestorite vähesus– filmivõttepaviljoni puudumine– killustunud ja väheaktiivsedesindusorganisatsioonid– valdkonnaspetsiifiliste toetusmeetmetevähesus, sh filmispetsiifilistemaksuerisuste puudumineTEGEVUSTINGIMUSEDNÕUDLUS+ ristmeedia areng– väike kodumaine turg– riiklik rahastus ei ole piisavaltsuur, et publikut „kasvata“–üle-Eestilise kinovõrgupuudumine– vähene rahvusvahelinetuntusS I D U S V A L D K O N N A D+ tihe koostöö teiste loomemajandusvaldkondadega+ televisioon kui väljundivõimalus– nõrk koostöö IKT valdkonna ettevõtetega (nt tehnoloogiaarendamise jm osas)Joonis 1. Porteri teemant: klasterdumise hetkeseis ja eeldused klasterdumiseks76