kuna seda võib täheldada üksnes kahe ettevõtte puhul kuuest (mis on siiski kõrgemnäitaja, kui ülejäänud tüüpide ettevõtete puhul).Ärimudeli orientatsioonilt, arvestades nii ettevõtja enda hinnangut, kui ka ettevõtlusessesuhtumist näitavate väidete kogumi pealt arvutatud koondhinnangut (vaata ka lisa 3), onselle tüübi kuuest ettevõttest kaks sellised, kus kasvuorientatsioon oli nii ettevõtja endaväljendatud ettevõtte strateegia kui ka peegeldus tema suhtumisest ettevõtlusesse. Kõiksellesse gruppi kuuluvad ettevõtted nõustusid täielikult väitega ’oluline on hoida omaettevõtet kasumis’. Samal ajal nõustusid kõik selle tüübi ettevõtjad ka väitega, et ’omatööst rõõmu tunda on olulisem, kui teenida sellega palju raha’, mis viitab jällegi elustiiliettevõtluse tunnusjoonele. Vaadates ettevõtjate endi hinnangut, on kuuest antud tüübiettevõttest kolm pidanud end ise kasvustrateegiaga ettevõtteks ning kolme puhul ilmnebkasvuorientatsioon peegeldusena ettevõtja suhtumisest ja arusaamadest ettevõtja rolli,tegutsemismotiivide ja -mustrite kohta._“Ikkagi pikaaegse perspektiiviga kasvule orienteeritud ettevõte, et, et see on oluline, et tuleksuusi ja uusi siis kliente. Ja samas ka see töö tegijate arv kasvaks. Vastavalt. Et, et elustiiliettevõte kindlasti ei ole. Et, et loomulikult võib-olla /.../ kõigi jaoks ei ole see rahaline pool niiväga tähtis. Aga ettevõtte arengu jaoks ma ikkagi täna määran, et see on.“ [8]Kasvamise ja laienemise perspektiivide osas on eraldi oluline esile tõsta antud tüübiettevõtete plaanitud orienteeritust ekspordile ja rahvusvahelistumisele: ühe ettevõttetegevus on juba selgelt rahvusvahelistunud ning viis ettevõtet näeb edasise arengu kesksemärksõnana liikumist rahvusvahelistele turgudele._“Väliseksport on tegelikult minu jaoks täiesti kahe osaline, et üks on see et eksportprofessionaalidele ja teine on see et eksport välismaa tavavaatajale, et vaieldamatult meieeesmärk praegu ei ole olnud teha filmi, mida saab müüa väljamaa vaatajale, sest et see ei oleolnud nagu meie prioriteet /.../ Tegelikult meie mõtleme praegu kui me räägime ekspordist,ikkagi pigem sellele et me müüme välisprofessionaalidele, see on see bisness eksport ja mepeame silmas et me oleme väga suure kompetentsi pagasiga firma kes on teinud vägaerinevatel aegadel erinevaid projekte /.../ minu arvates see business to business eksport on<strong>Eesti</strong>s palju õigem tee, kuna kõik muu on juhuslik, see sõltub sul ikkagi talendist, tähtedeseisust, ma ei tea millest, maailmaturust, et sul jumal sel aastal ei tuleks James Bond või HarryPotterit, eksju, et see on nii ettearvamatu.“ [18]_“/.../ me järjest-järjest tegeleme sellega, et eksporti teha. Kas või: see sama projekt, mis meilsees on, on see, et meil on, me teenindame siit ühte suurt, suurt, suurt projekti.“ [11]_“Praegu on kuskil 20% kanti, mis väljastpoolt tuleb, aga see on, peaks olema täpselt vastupidi,et <strong>Eesti</strong>s peaks olema 20 ja väljastpoolt peaks olema 80. Et see on siukene ideaal, mis võiks sellejärgmise ma arvan viie aasta jooksul realiseeruda.“ [8]_“/.../ rahvusvahelistumine, selles mõttes et ikkagi et murda nagu selgelt välja rahvusvaheliseleareenile, täna me oleme ikkagi noh, selles mõttes, nagu <strong>Eesti</strong> filmitootmisettevõte aga metahaks saada nagu rahvusvaheliselt arvestatavaks filmitootjaks, partneriks.“ [19]Oluline on lisada, et antud tüübi ettevõtteid iseloomustab juba olemasolevrahvusvaheline koostöövõrgustik – regulaarset suhtlust ja paljude kontaktide olemasoluvälispartneritega märkisid enamik antud tüübi ettevõtetest:34
_“<strong>Filmi</strong> tootmise ja levitamise valdkonnas on [koostöövõrgustik] väga rahvusvaheline. Seal eiole nagu mingit küsimust, selles mõttes me praktiliselt kõigi oma oluliste filmidega suhtlememingisuguste Euroopa levitajatega, põhimõtteliselt küll Euroopa põhine, mitte siis niivõrdAasiasse või Ameerikasse ulatuv. Aga jah, pigem rahvusvaheline kui kohalik.“ [19]_“No meil, meie mõttes ikka tegelikult on [koostöövõrgustik rahvusvaheline], seepärast, etnagu ma ennem ka ütlesin, minu arvates on 19 seda välisriiki, kus me oleme noh nö käinud jaoma tööd teinud ja kus me antud hetkel teeme ka ju ka praegusel tänasel päeval oleme vägakonkreetselt nagunii nelja, hetkel nelja erineva riigiga konkreetselt nagu seotud.“ [10]Antud tüübi ettevõtete puhul tuleb iseloomuliku karakteristikuna esile ka valmidustäiendavate finantside kaasamiseks ettevõtte arendamiseks. Neli ettevõtet kuuest on kaskaasanud või püüdnud kaasata investorit või võtnud laenu. Lisamärkusena tuleb öelda, etinvestorite kaasamise osas ollakse siiski pessimistlikult meelestatud – s.t et ei usuta nendesoovi investeerida audiovisuaalvaldkonna (eriti just filmitootmise) ettevõttesse. Sedanäitlikustavad ilmekalt järgmised tsitaadid:_“/.../ tänases olukorras see [investori kaasamine] tundub nagu pigem lotovõiduna kui asjanamida sa saad reaalselt kuidagi noh nö mille nimel töötada /.../ nagu üks produtsent ütles, et kuisaada nagu filmitööstuses miljonäriks, et siis peab alustama miljardärist. Et mulle tundub, etsellisel noh aktiivsel kapitalil on nagu muid valdkondi kus nad saavad ennast, kapital saabennast palju kiiremini ja efektiivsemalt kasvatada et see jah, siukene investori leidmine onpigem see et sa tõesti leiad kellegi kes millegipärast nagu väga tunneb huvi filmitööstuse vastuja sellele väga kaasa elab ja tahab sinna raha matta onju. Noh, see võibolla kõlab noh, võibollama ei peaks seda ütlema aga täna ma arvan et nagu see et ükski terve mõistusega investor filmitootmisettevõttesse väga investeerida ei taha pigem nagu.“ [19]_“Jaa, on, on näiteid. Kahel filmil on no ikkagi sellised täiesti, ma nimesid ei tahaks praegunimetada, aga noh ikkagi nad on tulnud oma mingisugusest 8–10% eelarvest on tulnud sissemis on nagu väga hea sõna. [Ja ühe teise juhtumi puhul] me võtsime ühe investeerimisfirmagaühendust, tegime sellise paketi, pakkusime välja erinevatele nende investeerimisfirmateenuseid kasutatavatele firmadele, pakkusime välja võimaluse, osaleda projektis, naguerinevates staadiumites, et kas osaleda product placment’iga, osaleda turunduses, olla seotudnagu sel hetkel kui me filmiga välja tuleme, või panna raha sisse, rahaga kahes variandis, kes onvalmis väiksema summa andma nö kingitusena, ja kes on suurema summa valmis andmamingisuguse investeerimisprotsendiga, juhul kui vaatajate arv tuleb alates sellest numbrist, ettegelikult noh me mõtlesime välja neli sellist erinevat skeemi, ja pöördusime ikka oma 200inimese poole, ja ütleme niimoodi et pidime pöörduma väga mitu korda enne kui üldsemingisugune resonants tuleb, ütleme niimoodi et outcome oli väga väike /.../ aga midagi tuli,see piir ei tulnud täis mida me tahtsime, aga midagi tuli, ja nüüd minu mõte ongi selles ettaguda rauda sealt edasi, /.../ ja noh see on see millega ma praegu tegelen, et mul on järgmisedprojektid arenduses, just finantseerimisarenduses, nad ongi küsinud et kas sellest vastukajast,mis sellest ringist nüüd tuleb, äkki hoopis sellest tekib mingi investeerimisvariant teisele filmile,sellised katsed on meil praegu õhus.“ [18]Ettevõtte väliskeskkonna faktoridAntud tüübi ettevõtteid iseloomustab ka hea konkurentsipositsioon. Sellesse gruppikuulujad näevad, et neil on oma konkurentide kõrval mitmeid olulisi eeliseid või siisleiavad, et tulenevalt nende profiilist otseseid konkurente neil ei olegi. Nad suhtuvad omakonkurentidesse positiivselt, nähes neid koostööpartneritena ettevõtte konkurentsivõimetõstmisel, sh näiteks rahvusvahelistumisel.35
- Page 6 and 7: Audiovisuaalvaldkonna ettevõtete k
- Page 8 and 9: SissejuhatusKäesoleva uuringu fook
- Page 10 and 11: 1.Uuringu valim jameetod10
- Page 14 and 15: 2.Klaster -käsitlusviisidja kriiti
- Page 16: sotsiaal-kultuurilised mõõtmed ja
- Page 20 and 21: 3.Ettevõtluspraktikaaudiovisuaalva
- Page 22 and 23: innovaatilisus, produkti loomise pr
- Page 24 and 25: (lifestyle entrepreneurship) 35 võ
- Page 26 and 27: Kast 2. Kasvuorientatsiooni näitav
- Page 28 and 29: Äristrateegiaga seotud karakterist
- Page 30 and 31: Tabel 3. Kasvukarakteristikute olem
- Page 32 and 33: _“Minul on nagu selline taust, mi
- Page 36 and 37: _“/.../ üks tugevusi on meil [sp
- Page 38 and 39: _“Olen kaalunud. Ehk siis, aga ma
- Page 40 and 41: me oma teenust osutame, on ka aasta
- Page 42 and 43: teatud määral tahet seda teha. Ar
- Page 44 and 45: oskuste arendamise kontekstis ja mi
- Page 47: Võrreldes tüüpe 1 ja 2, ilmnevad
- Page 50 and 51: Nagu mitmed uurijad 51 on näidanud
- Page 52: efektiivseid “innovatsiooni-koord
- Page 57 and 58: valdkonnad Eesti kultuurimaastikul,
- Page 59 and 60: Esimeses peatükis käsitlesime lü
- Page 61 and 62: _„Aga ma suunaksin või utsitaksi
- Page 63 and 64: AsukohtTallinna linna peetakse üld
- Page 65 and 66: on oluline just filmiteenuse ekspor
- Page 67 and 68: kuidas nagu öelda et näete see on
- Page 69 and 70: Täiendava meetmena nähti vajadust
- Page 71 and 72: _“Mis, mis meie jaoks olukorra ra
- Page 73 and 74: ka erinevaid teenuseid nagu võttet
- Page 75 and 76: oluliselt mõjutanud Eesti filmitoo
- Page 77 and 78: Jooniselt 1 nähtub, et ‘teemandi
- Page 79 and 80: 6.Audiovisuaalvaldkonnaettevõteten
- Page 81 and 82: Jooniselt 2 nähtub, et ’väga su
- Page 83 and 84: Millist tuge klastrilt kui tugikesk
- Page 85 and 86:
_“Meie firma, väikefirma kunagi
- Page 87 and 88:
_“No ta ei tohiks väga laiali va
- Page 89 and 90:
_“Ta peaks olema igasugustest suu
- Page 91 and 92:
7.Kokkuvõtteks:järeldusi Eestiaud
- Page 93 and 94:
teise projekti raames juba koostö
- Page 95 and 96:
loomevaldkondadele) väga oluliste
- Page 97 and 98:
Eesti Tuleviku-uuringute InstituutT
- Page 99 and 100:
Lisa 1INTERVJUUKÜSIMUSTIKAudiovisu
- Page 101 and 102:
B) Ärimudel14. Mis on see väärtu
- Page 103 and 104:
37. Kas ja kuidas on internet aidan
- Page 105 and 106:
KÜSIMUS nr 5AMis on Teie motivatsi
- Page 107 and 108:
KÜSIMUSTE 7-13 juurdeABISKEEM (kas
- Page 109 and 110:
KÜSIMUS nr 29BPalun hinnake kui me
- Page 111 and 112:
KÜSIMUS nr 49Palun hinnake järgmi
- Page 113 and 114:
KÜSIMUS nr 53Millist tuge sellelt
- Page 115 and 116:
Joonis. Küsimus nr 5A: Mis on Teie
- Page 117:
Lisa 4KÜSIMUS nr 13AMilliste kompe