13.07.2015 Views

Genotüübi mõju NK rakkude käitumisele rakukultuuris

Genotüübi mõju NK rakkude käitumisele rakukultuuris

Genotüübi mõju NK rakkude käitumisele rakukultuuris

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

1.4 <strong>NK</strong> <strong>rakkude</strong> kliiniline kasutamine1.4.1 <strong>NK</strong> <strong>rakkude</strong> roll vereloome tüvi<strong>rakkude</strong> transplantatsioonisHematopoeetiliste tüvi<strong>rakkude</strong> transplantatsiooni kasutatakse verehaiguste ravil.Allogeense transplantatsiooni korral kantakse patsiendile üle HLA tüübilt sobiva inimesetüvirakke. Leukeemia korral soodustavad transplantaadis olevad doonori T-rakud selleimplanteerumist, hävitavad leukeemilisi rakke ja taastavad immuunsust (Kolb, Schmid et al.2004). Kahjuks põhjustavad T rakud transplantaat-peremehe-vastu haigust (GvHD, graft-versushostdisease). GvHD korral ründavad doonori tsütotoksilised CD8 + efektor T rakud näiteksretsipiendi nahka, soolestikku ja maksa. GvHD on oluline allogeense transplantatsiooni järgsesuremuse põhjustaja.GvHD ja selle vältimiseks kasutatav immunosuppressioon on peamine transplantatsiooniebaõnnestumise põhjus, mis soodustab infektisoone ja neoplastilise retsidiivi tekkimist. GvHD jaäratõuke riskide vähendamiseks on oluline doonori ja retsipiendi HLA sobimine, kuid sobilikkedoonoreid leidub ainult 60% patsientidest. Transplantatsiooni saab teha veelgi vähematele, sestdoonori otsimine ja luuüdi kogumine võtavad aega. Teoreetiliselt, on igal patsiendil olemaspereliige, kes on temaga identne ühe HLA haplotüübi poolest ja täiesti sobimatu teise HLAhaplotüübi poolest (ehk “haploidentne”) ning kes võib olla doonoriks. Allogeensehematopoeetilise transplantatsiooni tingimustes on oluline tähtsus ka alloreaktiivsetel <strong>NK</strong><strong>rakkude</strong>l: puutudes kokku sobimatute allogeensete märklaud<strong>rakkude</strong>ga tunnevad nad ära eneseMHC I molekulide puudumise ja vahendavad alloreaktsioone. Inimesel saavad <strong>NK</strong> <strong>rakkude</strong>alloreaktsioonid toimuda tänu KIR molekulide HLA spetsiifilisusele. KIR2DL1 on HLA-C grupp2 alleelide retseptor, KIR2DL2/3 retseptorid on spetsiifilised HLA-C grupp 1 alleelidele jaKIR3DL1 on HLA-Bw4 alleelide retseptor. <strong>NK</strong> <strong>rakkude</strong> alloreaktsioonid tekkivad indiviididevahel, kes on sobimatud HLA-C ja/või HLA-Bw4 grupi poolest. Näiteks, inimene, kesekspresseerib grupp 2 HLA-C alleele ja omab <strong>NK</strong> rakke, mis ekspresseerivad grupp 2 HLA-Calleelide jaoks spetsiifilisi KIR molekule (KIR2DL1) on alloreaktiivsed sellise inimese <strong>rakkude</strong>vastu, kes ei ekspresseeri grupp 2 HLA-C alleele olles homosügootne grupp 1 HLA-C alleelidesuhtes.<strong>NK</strong> <strong>rakkude</strong> rolli transplantatsioonides täheldati esmakordselt transplantatsioonihübriidresistentsuse hiiremudeli analüüsil (Cudkowicz and Bennett 1971) (Yu, George et al.1996). Need eksperimendid on näidanud, et <strong>NK</strong> <strong>rakkude</strong> alloreaktsioonid peremees-20

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!