Genotüübi mõju NK rakkude käitumisele rakukultuuris

võimalik visualiseerida kõiki rakupopulatsioone, isegi madala või taustfluorestsentsigapopulatsioone. Kahedimensionaalse logaritmilise esituse korral paigutuvad kõik rakud, millefluorestsents on null või nullilähedane vastu telgi. Need rakud võivad moodustada üllatavaltsuure osa analüüsitud rakkudest, kuigi visuaalsel hinnangul tundub, et neid vastu telge olevaidrakke on vähe. Bi-eksponentsiaalse esituse korral on need rakud täiesti nähtavad eraldipopulatsioonina, mis paigutub nullväärtuse ümber (Herzenberg, Tung et al. 2006). Joonisel 7 onkujutatud sama tsütotoksilisuse reaktisooni analüüsi andmed, esindatuna kas bi-eksponentsiaalselvõi tavalisel logaritmilisel plotil. Bi-eksponentsiaalsel esitusel on värvimata efektorrakud (midaon 75 % rakkude koguhulgast) nähtavad eraldi populatsioonina, logaritmilisel esitusel näeb neistainult väga väikest osa ning jääb petlik mulje, et märklaudrakke on rohkem, kui efektorrakke.Bi-eksponentsiaalse esituse vaatamisel tekib küsimus, kuidas saab raku fluorestsents ollanegatiivne ja miks on rakud sageli sümmeetriliselt paigutatud nulli ümber. Põhjus on tsütomeetriandmete kogumise ja korrigeerimise (kompenseerimise) viisisis. Taustavalgusel ja elektrooniliselmüral on tegelikult väike, kuid tähtis osakaal igalt rakult saadud üldise signaali väärtuses –tsütomeeter mõõdab taustavalguse väärtust ning lahutab selle igalt rakult saadud signaaliväärtusest. Instrumendi taustakorrektsioon toob sisse statistilist varieeruvust, mis põhjustab seda,et detektori poolt mõõdetud näitaja võib olla natuke kõrgem või madalam instrumendi nulliksmääratud väärtusest. Selle tulemusena jaotuvad korrigeeritud näitajad sümmeetsiliselt nulliümber. Seda jaotumist laiendavad ka spektraalse kattuvuse efektid värvide vahel. Tsütomeetriandmete kogumise käigus mõõdavad iga fluorokroomi valgust eraldi detektorid. Kuid osa sellefluorokroomi valgusest võib olla kiiratud ja detekteeritud teise fluorokroomi jaoks mõeldudlainepikkuse piirkonnas (Herzenberg, Tung et al. 2006).Fluorestsentsi kompensatsioon on protsess, mille käigus määratakse spektraalse kattuvuseväärtust ja lahutatakse see kogusignaalist, mida iga detektor mõõdab mitme värviga märgistatudrakkude analüüsil. Joonisel 7A ja 7B on esitatud kompenseerimata andmed – bi-eksponentsiaalselesitlusel on selgelt näha, et CFSE positiivsete märklaudrakkude popultasioon onalakompenseeritud, sest see ei asu ühel teljel CFSE negatiivsete efektorrakkude populatsiooniga.Joonisel 7C ja 7D on esitatud andmed peale kompneseerimist. Erinevalt logartimilisest esitusestvõimaldab bi-eksponentsiaalne esitus väga täpset kompenseerimist, logaritmilise esituse puhultoimub kompenseerimine pigem silma järgi.Kaasaegsed tsütomeetrid salvestavad analüüsi andmeid ilma kompensatsioonita.Kompensatsioon toimub juba hiljem andmete analüüsi käigus. Bi-eksponetsiaalne esitusviis42