2.2.2 KrüopreservatsioonUtrechti Ülikooli haiglas eraldatud lümfotsüüdid külmutati vitaalselt: 0,5 ml RPMI 1640söötmes (25mM HEPES ja l-glutamiin sisaldusega) (Invitrogen, Carlsbad, CA, USA), 0,01%penitsilliin/streptomütsiini manulusel, üles võetud <strong>rakkude</strong>kle lisati vahetult enne külmutamist0,5 ml segu, mis koosnes RPMI 1640 söötmest, 40% termotöödeldud (56°C, 1 tund)vasikaseerumist (Invitrogen, Gibco, Grand Island, NY, USA) ja 20% dimetüülsulfoksiidist(AppliChem, Darmstadt, Saksamaa). Külmutatud rakke säilitati vedellämmastikus kunikasutamiseni.Tartu Ülikooli Hematoloogia ja Onkoloogia kliiniku rakud külmutati 0,5 ml 20% inimeseseerumi albumiinis (HSA; Octapharma, Wien, Austria), kuhu oli lisatud 0,5 ml 20%dimetüülsulfoksiidi sisaldusega 20%-list inimese seerumi albumiini. Rakke säilitati temperatuuril-150°C.2.2 Inimese seerumSöötmesse lisatav inimese seerum eraldati Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuseskogutud AB reesuspositiivse veregrupiga meessoost doonori verest. Vere hüübimiseks hoiti ilmaantikoagulandita kogutud täisverd 4 tundi temperatuuril 37°C. Seejärel hüübimata osa aspireeritija tsentrifuugiti (4000×g, 30 minutit, 4°C). Eraldatud seerum jagati 15 ml polüpropüleenisttuubidesse (BD labware Europe, Maylan Cedex, Prantsusmaa) 10 ml kaupa ja säilitatitemperatuuril -20°C. Enne kasutamist seerum sulatati ja säilitati temperatuuril 4°C.2.3 Kasutatud rakuliinidKäesolevas töös kasutati <strong>NK</strong> <strong>rakkude</strong> tsütotoksilise aktiivsuse testimiseks kuut erinevatrakuliini:1) K562 (HLA-C negatiivne) – inimese erütroleukeemia rakuliin, mis pärineb rakupangastAmerican Type Culture Collection2) Namalwa (HLA-C*07) – inimese lümfoblastoidne Epstein-Barr`i viirust kandevviiruspartikleid mitte tootev rakuliin, mis on saadud Burkitti lümfoomist (pärineb rakupangastAmerican Type Culture Collection)3) LCL 721.221-wt (HLA-C negatiivne) – inimese B-lümfoblastoidne rakuliin4) kolme erinevate HLA-C alleelelidega transfekteeritud LCL 721.221 rakuliini: LCL 721.221-Cw*0401 (IHW03096), 721.221-Cw*1202 (IHW03093) ja 721.221-Cw*1403 (IHW03094).
HLA Cw*0401 alleel kannab grupp 2 epitoopi ning HLA-Cw*1202 ja HLA-Cw*1403 alleelidelon grupp 1 epitoobid. LCL 721.221-wt ja transfekteeritud rakuliinid saadi Utrechti Ülikoolist.2.4 Doonor<strong>rakkude</strong> kultiveerimineKülmutatud lümfotsüüdid sulatati toatemperatuuril, pesti 10 ml DPBS-ga(dimetüülsulfoksiidi eemaldamiseks) ning tsentrifuugiti (400×g, 5 minutit). Seejärel pandi rakudkasvama 6 kaevuga koekultuuri plaadile (Falcon BD, Le Point De Claix, Prantsusmaa)tihedusega 1×10 6 rakku/ml. Söötmena kasutati CellGro SCGM (CellGenix GmbH, Freiburg,Saksamaa) kuhu lisati inimese seerumit (5% mahust), IL-2 (Proleukin, Chiron)lõppkontsentratsioonini 1000 Ü/ml ja OKT3 (hiire monoklonaalne inimese CD3 vastaneantikeha, ortokloon OKT3) (Ortho Biotech Inc, Raritan, NJ, USA) lõppkontsentratsioonini 10ng/ml (Carlens, Gilljam et al. 2001) modifitseeritud protokoll (Orlova 2007). Erinevalt Carlens jt.lisati antikeha OKT3 kogu kasvatuse vältel. Antibiootikume söötmesse ei lisatud.Lümfotsüüte kasvatati kultuuris tiheduse juures 1×10 6 rakku/ml 22 päeva, vahetadessöödet 1-2 päeva järel. Rakke inkubeeriti termokapis temperatuuril 37°C 5% CO 2 keskkonnas.2.5 Kasvajarakuliinide kultiveerimineKõik kasvaja rakuliinid kasvatati 50 ml koekultuuri pudelites (BD labware Europe,Maylan Cedex, Prantsusmaa) 5-6 ml RPMI 1640 söötmes (Invitrogen Gibco, Grand island, NY,USA) 10% vasika seerumiga (Invitrogen Gibco, Grand island, NY, USA) tiheduse juures250000-500000 rakku/ml, ning söödet vahetati iga kahe päeva järel. Rakke inkubeerititermokapis temperatuuril 37°C 5% CO 2 keskkonnas.2.6 Doonor<strong>rakkude</strong> immunofenotüpiseerimineKultuuris kasvavate <strong>NK</strong> <strong>rakkude</strong> ekspansiooni jälgimiseks fenotüpiseeriti doonorrakkekasvatuse jooksul vähemalt kolm korda (päevadel 0, 15 ja 21). Samuti fenotüpiseerititsütotoksilisuse aktiivsuse analüüsiks kasutatavaid doonorrakke, kasutades järgmisi antikehadekomplekte:Komplekt I- <strong>NK</strong>p46-APC, CD3-PerCP-Cy5.5, CD4-FITC, CD25-PE, CD19-APC-Cy7 ja CD33-PE-Cy7; <strong>NK</strong> rakud defineeriti kui <strong>NK</strong>p46 + CD3 - CD4 - CD19 - CD33 - .Komplekt II- CD56-PE, CD3-PerCP-Cy5.5, CD158a-FITC, <strong>NK</strong>G2D-APC, CD19-APC-Cy7 jaCD33-PE-Cy7; <strong>NK</strong> rakud defineeriti kui CD56 + CD3 - CD19 - CD33 - .33
- Page 1 and 2: TARTU ÜLIKOOLLOODUS- JA TEHNOLOOGI
- Page 3 and 4: 2.7 Tsütotoksilisuse reaktsioonide
- Page 5 and 6: NCR (natural cytotoxicity receptor)
- Page 7 and 8: 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE1.1. Inimese
- Page 9 and 10: 1.1.2 NK rakkude arengNK rakud aren
- Page 11 and 12: Sherbiny, Meade et al. 2007). Kliin
- Page 13 and 14: Joonis 1. Inimese NK rakkude MHC kl
- Page 15 and 16: 1.2.2 NK raku aktivatsiooni regulat
- Page 17 and 18: dominantset rolli märklaudraku lü
- Page 19 and 20: vahendatud tsütotoksilisusele. TRA
- Page 21 and 22: transplantaadi-vastu suunas põhjus
- Page 23 and 24: Seega võib järeldada, et NK rakku
- Page 25 and 26: Callebaut et al. 2003) või syntaxi
- Page 27 and 28: efektorrakkude funktsiooni hindamis
- Page 29 and 30: 6) Erinevalt teistes analüüsi mee
- Page 31: Tabel 1. Doonorite KIR ja HLA reper
- Page 35 and 36: seejärel lisati efektorrakud ning
- Page 37 and 38: ABCDEFJoonis 4: Rakupopulatsioonide
- Page 39 and 40: 3. TULEMUSED JA ARUTELU3.1 Doonorit
- Page 41 and 42: 3.2 NK rakkude ekspansiooni sõltuv
- Page 43 and 44: pakub väga head võimalust kõikid
- Page 45 and 46: märkimisväärsed. Erinevate märk
- Page 47 and 48: A721.221-wtB721.221-040110010080806
- Page 49 and 50: „Influence of genotype on NK cell
- Page 51 and 52: TÄNUAVALDUSEDKäesoleva töö valm
- Page 53 and 54: Caligiuri, M. A., A. Zmuidzinas, et
- Page 55 and 56: Imai, C., S. Iwamoto, et al. (2005)
- Page 57 and 58: Munger, W. E., G. A. Berrebi, et al
- Page 59 and 60: Sivori, S., M. Vitale, et al. (1997