Genotüübi mõju NK rakkude käitumisele rakukultuuris

KOKKUVÕTEDoonorite ekspansiooni uuringutest võib järeldada, et käesolevas töös kasutatud NKdoonorrakud olid väga erineva ekspansioonivõimega – peale kahenädalast ekspansiooni varieeruserinevate doonorite NK rakkude protsent 3,6% ja 71,6% vahemikus. Nende rakkude geneetilisestja funktsionaalsest analüüsist võib teha järgmised järeldused:1) NK rakkude ekspansioon on indiviiditi erinev ning sõltub doonori HLA-C epitoopidest: HLA-C grupp 2 homosügootsete doonorite NK % oli oluliselt kõrgem, kui HLA-C grupp 1homosügootsetel doonoritel.2) Tsütomeetriline andmete analüüs bi-eksponentsiaalse visualiseerimise põhjal suurendabanalüüsi täpsust, võrreldes logaritmilise visualiseerimisega.3) Tsütomeetriline analüüs võimaldab täpselt määrata NK rakkude tsütotoksilist aktiivsust laiasefektor/märklaudsuhte vahemikus (N=0,1-10).4) NK rakkude tsütotoksiline funktsioon järgib massitoime (Michaelis-Menteni) seadust.5) Erinevate märklaudrakkude tundlikkus NK rakkude vahendatud lüüsi suhtes on erinev ningsõltub nende pinnal ekspresseeritud koesobivusantigeenidest – spetsiifiline tsütotoksilisus olikõrgem HLA-negatiivsete rakuliinide vastu, võrreldes HLA-C ekspresseerivate rakkudega.Kokkuvõtteks võib öelda, et NK rakkude tsütotoksilise funktsiooni tsütomeetriline analüüson täpne ning sobib kasutamiseks kliinilistes laborites, mis ei ole varustatud tööksradioistoopidega. NK rakkude võime hävitada märklaudrakke säilib in vitro kultuuris ning allubKIR-HLA interaktsiooni reeglitele. Samuti on võimalik HLA-C genotüübi alusel ennustada NKrakkude ekspansiooni võimet.48