Genotüübi mõju NK rakkude käitumisele rakukultuuris

3.4 NK rakkude aktiivsuse analüüsiks sobilik efektor/märklaudrakkude suhte vahemikDoonorrakkude tsütotoksilisuse aktiivsuse mõõtmisel on vajalik täpselt jälgidaefektor/märklaudrakkude suhet. Käesolevas töös varieeriti efektor/märklaudrakkude suhet laiadespiirides (0,05-20) ning N väärtus jäi reeglina vahemikku N = 0,1-10 (Joonis 8). Sellisespiirkonnas on tsütomeetriline analüüsi abil võimalik määrata NK rakkude spetsiifilisttsütotoksilisust (C) 5% täpsusega.Joonis 8. Tsütotoksilisuse analüüsi piirkond. Analüüsi tundlikkus võimaldab määrata spetsiifilisttsütotoksilisust (C) efektor/märklaudrakkude suhte (N) vahemikus 0,1-10. Näidatud on Cväärtused kolme erineva rakuliini jaoks (K562, Namalwa ja LCL 721.221- wt).3.5 NK rakkude tsütotoksilise funktsiooni seos Michaelis-Menteni seadusegaNK rakkude tsütotoksilise aktiivsuse analüüsil selgus, et spetsiifilise tsütotoksilisuse (C) jaefektor/märklaudrakkude vaheline seos ei ole lineaarne, vaid järgib massitoime (Michaelis-Menteni) seadust (Joonis 8). Seejuures kirjeldab lüüsi intensiivsuse sõltuvust efektorrakkudehulgast ühe seondumiskohaga retseptor-ligandi mudel. Tüüpilisel juhul langes spetsiifilisetsütotoksilisuse näitaja (C) alla 5% N=0,1 juures ning lüüs küllastus N=5 kuni N=10 juures.3.6 NK rakkude tsütotoksilisuse seos märklaudrakkude koesobivusantigeenideekspressioonigaOn teada, et NK rakud on võimelised teisi rakke lüüsima paljude erinevateaktivatsioonisignaalide tulemusel ning isiklikud erinevused NK rakkude aktiivususes on44