13.12.2012 Views

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

• paneb paika eesmärgid <strong>ja</strong> prioriteedid (realistlikud, saavutatavad,<br />

funktsionaalsed, selged, dünaamilised, selgepiirilised);<br />

• paneb paika strateegiad (meeskonnaga kooskõ<strong>last</strong>atud, selged,<br />

dünaamilised, personaalsed, kes–kus–millal);<br />

• määratleb hindamised <strong>ja</strong> kohandamised (sagedus, mingi protsessi<br />

lõppedes, koos meeskonna <strong>ja</strong> võrgustikuga, soovitustega);<br />

• annab infot lapse kohta: kõigi oskuste tasemed, info selleks tuleb<br />

vanematelt, endistelt õpeta<strong>ja</strong>telt, kasvata<strong>ja</strong>telt, erinevatest hinnangulehtedest.<br />

Individuaalne õppekava võiks sisaldada kaheksa oskuse plaani:<br />

suhtlemis–, sotsiaalemotsionaalsed, akadeemilised, töötegemis–, eneseabi,<br />

vaba a<strong>ja</strong> veetmise, kutsea<strong>last</strong>ele vilumustele eelnevad ning ma<strong>ja</strong>pidamisoskused.<br />

Oluline on seada eesmärgid vähemalt aastaks <strong>ja</strong><br />

prioriteedid vähemalt üheks perioodiks, teha koostööd kõigi õpeta<strong>ja</strong>te<br />

vahel (meeskond) <strong>ja</strong> määrata ka vastuta<strong>ja</strong> iga valdkonna eest. Iga perioodi<br />

järgne hindamine on uueks alguspunktiks järgmisele perioodile.<br />

Koostöö vanematega on oluline lapse arengu seisukohalt, sest vanemad<br />

tunnevad oma <strong>last</strong> kõige paremini. Kui õpeta<strong>ja</strong>l/vanemal on mõni<br />

„nipp“ osutunud toimivaks <strong>ja</strong> annab tulemusi mõne probleemi lahendamisel<br />

kas siis õppetöös või suhtlemises, siis tuleks infot <strong>ja</strong>gada, et<br />

oleks võimalik lapsel oskusi kinnistada.<br />

Kui ilmnevad probleemid (narrimine, kiusamine, eraklik olemine)<br />

kaasõpi<strong>last</strong>ega, siis võiks/peaks selgitama diagnoosi ainult siis, kui<br />

õpilane ise on oma diagnoosist teadlik, tema ise <strong>ja</strong> ta vanemad annavad<br />

selleks loa ning lapse vanus <strong>ja</strong> kontekst on sobivad. Selgitustööd võiks<br />

teha kas klassijuhata<strong>ja</strong>, sobiv õpeta<strong>ja</strong> või ka õpilane ise (nt presentatsiooniga).<br />

Edasist toimuvat peaks järjepidevalt jälgima ning va<strong>ja</strong>dusel<br />

sekkuma, et vältida mõistmatusest või pahatahtlikkusest tulenevaid<br />

ebameeldivusi. Kui on tegemist kahe lapse omavaheliste probleemidega,<br />

võiks kasutada vastastikku nõustamist.<br />

Loe lisaks Eesti Autismiühingu kodulehelt: www.autismeesti.ee<br />

Soovituslik kir<strong>ja</strong>ndus:<br />

C.Gillberg “Aspergeri sündroom”<br />

I. Lovaas “Arenguhälbega <strong>last</strong>e õpetamine”<br />

“Autism. Meie <strong>last</strong>e lood”<br />

P. Vermeulen “Ma olen eriline. 2”<br />

M. Haddon “Kentsakas juhtum koeraga öisel a<strong>ja</strong>l”<br />

D. Tammet “Sündinud helesinisel päeval”<br />

F. Bleach “Igaüks on erinev”<br />

31

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!