Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
• paneb paika eesmärgid <strong>ja</strong> prioriteedid (realistlikud, saavutatavad,<br />
funktsionaalsed, selged, dünaamilised, selgepiirilised);<br />
• paneb paika strateegiad (meeskonnaga kooskõ<strong>last</strong>atud, selged,<br />
dünaamilised, personaalsed, kes–kus–millal);<br />
• määratleb hindamised <strong>ja</strong> kohandamised (sagedus, mingi protsessi<br />
lõppedes, koos meeskonna <strong>ja</strong> võrgustikuga, soovitustega);<br />
• annab infot lapse kohta: kõigi oskuste tasemed, info selleks tuleb<br />
vanematelt, endistelt õpeta<strong>ja</strong>telt, kasvata<strong>ja</strong>telt, erinevatest hinnangulehtedest.<br />
Individuaalne õppekava võiks sisaldada kaheksa oskuse plaani:<br />
suhtlemis–, sotsiaalemotsionaalsed, akadeemilised, töötegemis–, eneseabi,<br />
vaba a<strong>ja</strong> veetmise, kutsea<strong>last</strong>ele vilumustele eelnevad ning ma<strong>ja</strong>pidamisoskused.<br />
Oluline on seada eesmärgid vähemalt aastaks <strong>ja</strong><br />
prioriteedid vähemalt üheks perioodiks, teha koostööd kõigi õpeta<strong>ja</strong>te<br />
vahel (meeskond) <strong>ja</strong> määrata ka vastuta<strong>ja</strong> iga valdkonna eest. Iga perioodi<br />
järgne hindamine on uueks alguspunktiks järgmisele perioodile.<br />
Koostöö vanematega on oluline lapse arengu seisukohalt, sest vanemad<br />
tunnevad oma <strong>last</strong> kõige paremini. Kui õpeta<strong>ja</strong>l/vanemal on mõni<br />
„nipp“ osutunud toimivaks <strong>ja</strong> annab tulemusi mõne probleemi lahendamisel<br />
kas siis õppetöös või suhtlemises, siis tuleks infot <strong>ja</strong>gada, et<br />
oleks võimalik lapsel oskusi kinnistada.<br />
Kui ilmnevad probleemid (narrimine, kiusamine, eraklik olemine)<br />
kaasõpi<strong>last</strong>ega, siis võiks/peaks selgitama diagnoosi ainult siis, kui<br />
õpilane ise on oma diagnoosist teadlik, tema ise <strong>ja</strong> ta vanemad annavad<br />
selleks loa ning lapse vanus <strong>ja</strong> kontekst on sobivad. Selgitustööd võiks<br />
teha kas klassijuhata<strong>ja</strong>, sobiv õpeta<strong>ja</strong> või ka õpilane ise (nt presentatsiooniga).<br />
Edasist toimuvat peaks järjepidevalt jälgima ning va<strong>ja</strong>dusel<br />
sekkuma, et vältida mõistmatusest või pahatahtlikkusest tulenevaid<br />
ebameeldivusi. Kui on tegemist kahe lapse omavaheliste probleemidega,<br />
võiks kasutada vastastikku nõustamist.<br />
Loe lisaks Eesti Autismiühingu kodulehelt: www.autismeesti.ee<br />
Soovituslik kir<strong>ja</strong>ndus:<br />
C.Gillberg “Aspergeri sündroom”<br />
I. Lovaas “Arenguhälbega <strong>last</strong>e õpetamine”<br />
“Autism. Meie <strong>last</strong>e lood”<br />
P. Vermeulen “Ma olen eriline. 2”<br />
M. Haddon “Kentsakas juhtum koeraga öisel a<strong>ja</strong>l”<br />
D. Tammet “Sündinud helesinisel päeval”<br />
F. Bleach “Igaüks on erinev”<br />
31