13.12.2012 Views

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

86<br />

• Õpeta<strong>ja</strong> peaks lapsevanemale koolitöö a<strong>ja</strong>l suhtlemiseks kättesaadav<br />

olema. Südamerikkega lapsele on tähtis iga teda ümbritsev<br />

täiskasvanu <strong>ja</strong> nendevaheline koostöö.<br />

Südamerikkega laps tavaliselt piirab ise oma kehalist aktiivsust <strong>ja</strong><br />

piiranguid täiskasvanute poolt rohkem va<strong>ja</strong> ei ole. Kui aga lapsel on selline<br />

rike, mis kehalise aktiivsuse korral võib anda kõrvalnähte, tuleb<br />

arstidel lapsevanemale või hoolda<strong>ja</strong>le liikumise mõju lapse südame–veresoonkonna<br />

talitlusele selgitada.<br />

Suurte südamerikete korral, mis ei ole operatiivsel teel korrigeeritud,<br />

väsivad lapsed kiiresti. Kehalise koormuse puhul võib tekkida<br />

hingeldus <strong>ja</strong> olla näha huulte <strong>ja</strong> naha sinakaks muutumine, kuigi rahuolekus<br />

seda näha ei ole. Need lapsed va<strong>ja</strong>vad puhkust <strong>ja</strong> seda tuleb<br />

nendele võimaldada iga tunni a<strong>ja</strong>l.<br />

Vanemad peaksid lapsed üles kasvatama teadmises, et laps ei tunneks<br />

ega loeks ennast haiglaseks <strong>ja</strong> teistest <strong>last</strong>est erinevaks. Enamik<br />

<strong>last</strong>est saab elada tavalist elu <strong>ja</strong> käia koolis võrdselt koos teiste <strong>last</strong>ega.<br />

Õpeta<strong>ja</strong>d on mures eriti selle pärast, kui palju nad võivad <strong>last</strong>el<br />

lubada osaleda kehalise kasvatuse tundides või muudes liikumisega<br />

seotud tegevustes, mängudes. Südamehaigustega lapsed on tundlikud<br />

<strong>ja</strong> on soovitav lubada neil ise kehalist aktiivsust reguleerida, ootamata<br />

selleks nõuannet täiskasvanute poolt (isegi arsti või vanema oma mitte).<br />

Kooliealistel <strong>last</strong>el esineb selliseid südamerikkeid, mis ei luba üldse<br />

kehalise kasvatuse tunnis osaleda, suhteliselt vähe. Lubatud on ka<br />

ujumine <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>lgrattasõit, normaalsete ohutusreeglite järgimisega nii<br />

nagu iga lapse puhul. Külm ilm võib aga tekitada mõnede südamerikete<br />

puhul lapsel hingeldust kiiremini tervetel <strong>last</strong>el. Kui laps ei saa<br />

pikema a<strong>ja</strong> jooksul õues viibida, tuleks anda talle võimalus jääda soo<strong>ja</strong><br />

ruumi kas vahetunni või lõuna–söögi a<strong>ja</strong>ks.<br />

Lapsele erineva režiimi lubamine peab toimuma tagasihoidlikul<br />

viisil, et mitte eristada teda eakaas<strong>last</strong>est. Lapsevanem tavaliselt teab,<br />

kui palju laps <strong>ja</strong>hedat ilma talub. Ebamugavus tunni korralduses, mis<br />

kaasneb lapse klassi jätmisega a<strong>ja</strong>ks, kui teised on õues, näib olevat<br />

väike tasu selle eest, et südamerikkega laps saab käia koolis nagu tavaline<br />

laps. Meeles pidama peab ka seda, et tavaline külmetushaigus<br />

võib südamerikkega lapsel olla tõsisem <strong>ja</strong> ning kulgeda raskemalt kui<br />

tervel lapsel.<br />

Kui südamerikkega laps puudub haiguse tõttu koolist pikemat aega,<br />

tuleb lapsega kontakti hoida, anda teada uudistest klassis <strong>ja</strong> edas-

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!