Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Senises koolipraktikas on üsna tavaline, et kehalise kasvatuse hinde<br />
saamiseks kirjutavad liikumispuudega lapsed referaate spordialadest<br />
<strong>ja</strong> teiste suurtest sporditegemistest. Tegelikkuses on liikumispuudega<br />
lapsele, arvestades niigi teistest enamat istumist, füüsiline koormus<br />
<strong>ja</strong> harjutused vägagi va<strong>ja</strong>likud. Paraku pole ühel õpeta<strong>ja</strong>l võimalik<br />
tegeleda eraldi puudega lapsega <strong>ja</strong> samal a<strong>ja</strong>l ka ülejäänud klassiga.<br />
Samas tuleks kergema liikumispuudega lapse <strong>ja</strong>oks siiski leida kergemaid<br />
harjutusi <strong>ja</strong> kehtestada väiksemaid norme. Ja seda on ka tehtud.<br />
Aeg–a<strong>ja</strong>lt on mõte liikunud ka selles suunas, et puudega lapse rehabilitatsiooniplaanis<br />
ettenähtud füsioteraapia tunnid võiksid toimuda<br />
koolis kas samal a<strong>ja</strong>l teiste kehalise kasvatuse tunniga või mingil muul<br />
a<strong>ja</strong>l. Seegi praktika on mõnel pool maailmas kasutusel. Eelnimetatud<br />
võimaluste puudumisel võiks aga <strong>last</strong>a liikumispuudega õpilasel end<br />
võimlemismatil või siis kušetil sirutada, veeretada või (olenevalt lapse<br />
võimetest) lihtsamaid tõusmis–, istumis–harjutusi teha. Kas olete<br />
proovinud istumast tõusmata tervet tööpäeva istuda? Ratastoolis istu<strong>ja</strong>d<br />
paraku tihti seda teevad.<br />
Osad kohalikud omavalitsused on leidnud võimaluse rahastada liikumispuudega<br />
<strong>last</strong>ele koolis viibimise a<strong>ja</strong>ks isikliku abista<strong>ja</strong> teenust.<br />
Nende roll ongi aidata <strong>last</strong> nii liikumisel ühest ruumist teise kui ka<br />
mu<strong>ja</strong>l, kus laps abi va<strong>ja</strong>b (õppevahendite kättesaamisel koolikotist, toidu<br />
kättesaamisel sööklas). On ka koole, kus abistamise on enda peale<br />
võtnud vanemad klassi– või koolikaaslased. Ka nende <strong>ja</strong>oks on see roll<br />
kind<strong>last</strong>i maailmapilti laiendav — nähakse lähemalt neid, kes va<strong>ja</strong>vad<br />
abi <strong>ja</strong> on erinevad.<br />
Kuna puudega lapsele on koostatud ka isiklik rehabilitatsiooniplaan,<br />
on see üks võimalusi lähemalt teada saada rehabilitatsioonispetsialistide<br />
(füsioterapeut, logopeed, eripedagoog, psühholoog, tegevusterapeut<br />
jt) hinnangutest <strong>ja</strong> soovitustest konkreetse lapse puhul. Rehabilitatsiooniplaaniga<br />
tutvumiseks peab pöörduma lapsevanema(te)<br />
poole.<br />
Rehabilitatsiooniasutused on valmis tegema haridusasutustega<br />
koostööd, nõustama õpeta<strong>ja</strong>id puudespetsiifilistes küsimustes, abivahendite<br />
va<strong>ja</strong>dusest <strong>ja</strong> konkreetset <strong>last</strong> puudutavates küsimustes. Paljud<br />
puudega lapsed käivad peale koolitööd ka rehabilitatsiooniteenuseid<br />
saamas. Tihti ongi päevakorral küsimus, kuidas ühendada kool <strong>ja</strong> rehabilitatsioon<br />
nii, et tulemus oleks optimaalne.<br />
Kooli partner peaks kind<strong>last</strong>i olema ka puudega lapse vanem, kes<br />
ju oma <strong>last</strong> kõige paremini tunneb. Arvestades siiski, et liikumispuue<br />
<strong>ja</strong> sellest tulenevad eriva<strong>ja</strong>dused on erinevatel <strong>last</strong>el väga erinevad, õi-<br />
51
Change language