Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
nud anomaaliatega lapsi võib õppida igas kooliastmes ning õpeta<strong>ja</strong>tel<br />
on hea teada mõningaid haigete <strong>last</strong>e iseärasusi.<br />
Informatsiooni <strong>last</strong>e südamehaigustest esitatakse õpeta<strong>ja</strong>tele üldistes<br />
terminites, kuna südamehaiguste olemus, ravi va<strong>ja</strong>dused <strong>ja</strong> võimalused,<br />
samuti võimalikud kõrvaltoimed on isikutel väga erinevad.<br />
Kaasasündinud südameriketega lapsed ei taha klassikaas<strong>last</strong>est<br />
erineda <strong>ja</strong> nii kaua kui on võimalik, tulebki nendesse just nii suhtuda.<br />
Siiski mõjutab südamerike lapse seisundit <strong>ja</strong> koolihariduse omandamist.<br />
Kui tegemist on kerge südamerikkega, ei erine laps klassikaaslasest<br />
mitte millegi poolest. Raskemad rikked võivad olla väliselt nähtavad<br />
— näiteks lapse kasvamises, naha sinakas värvuses, füüsilises <strong>ja</strong><br />
vaimses võimekuses. Osadel kaasasündinud südameriketega <strong>last</strong>est on<br />
määratud puue, mis väliselt nähtav ei ole.<br />
84<br />
Kaasasündinud südamerikete tüübid<br />
On olemas väga palju erinevaid rikete tüüpe <strong>ja</strong> kombinatsioone,<br />
mistõttu ei ole võimalik kahte <strong>last</strong> ühesuguselt ravida.<br />
Kõige sagedasemad kaasasündinud südamerikked on avauste näol<br />
südame vaheseintes, mis <strong>ja</strong>gab südame paremaks <strong>ja</strong> vasakuks pooleks.<br />
Avaust ülemiste südamekambrite (kodade) vahel kutsutakse kodade<br />
vaheseina ehk atriumi septumi (ASD) defektiks. Ka see lühend on arstide<br />
igapäevaseks diagnoosi märkimise viisiks.<br />
Avaust kahe suurema südamekambri — vatsakeste — vahel nimetatakse<br />
vatsakestevaheliseks ehk ventriklite vaheseina defektiks (VSD=.<br />
Vasakus (arteriaalses) südamepooles on rõhk kõrgem <strong>ja</strong> veri liigub läbi<br />
avause madalama rõhu parema (venoosse) südamepoole suunas ning<br />
suureneb verevool läbi kopsude. Kui avaus vaheseinas on suur, tekib<br />
lapsel hingeldus.<br />
Mõnede rikete puhul on häiritud normaalne areng kodasid <strong>ja</strong> vatsakesi<br />
eraldavatel vasakpoolsel kahehõlmalisel mitraalklapil või parempoolse<br />
kolmehõlmalisel trikuspidaalklapil. Häired on kas kitsenemine<br />
või laienemine klappidel, neid väljendatakse vastavalt diagnoosiga<br />
stenoos või puudulikkus. Samasugused häired esinevad ka suurte<br />
veresoonte klappidel: aordi– või kopsu– ehk pulmonaalarteri klapi<br />
kitsenemised ehk stenoosid (lüh AS või PS) või klapi puudulikkus ehk<br />
insufitsientsus (lühendatult AI või PI).<br />
Tänapäeval peaks koolini jõudma laps, kellel on jäänud sünnijärgselt<br />
avatuks aordi <strong>ja</strong> kopsuarteri vaheline juha, nimetatakse ka avatud