Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
vaimupuue, ei pea paika. Vaimupuue esineb vaid nel<strong>ja</strong>ndikul kesknärvisüsteemi<br />
kahjustusega <strong>last</strong>el.<br />
Liikumispuudega <strong>last</strong>e hulka kuuluvad ka sel<strong>ja</strong>ajusongaga lapsed.<br />
See puue aeglustab või takistab lapse motoorika arengut. Puude raskus<br />
sõltub kahjustuse kõrgusest sel<strong>ja</strong>ajus. Puuet ei saa väl<strong>ja</strong> ravida ega olematuks<br />
muuta, kuid rehabilitatsiooni, õigeaegse ravi <strong>ja</strong> abivahenditega<br />
saab <strong>toeta</strong>da lapse aktiivset osalemist elus.<br />
Liikumispuue võib tekkida ka traumade, liiklusõnnetuste, raskete<br />
haiguste tagajärjel. Neil puhkudel sõltub puude raskus <strong>ja</strong> komplitseeritus<br />
kahjustuste ulatusest, närvisüsteemi kaasatusest jm–st. Ka kaasasündinud<br />
(geneetilisi) lihashaigusi põdevate <strong>last</strong>e liikumispuue ei parane<br />
a<strong>ja</strong>s, vaid pigem süveneb. Vähesel määral esineb ka lapsi, kes on<br />
sündinud jäsemete väärarenguga või puudumisega. Esmane pilt, mis<br />
tavapäraselt seostub väljendiga „liikumispuudega laps“ on ratastoolis<br />
ringivurav laps, kelle peamine probleem seisneb selles, et liikumiseks<br />
va<strong>ja</strong>b ta abivahendit.<br />
Sellest tuleb ka arvamus, et liikumispuudega <strong>last</strong>ele on va<strong>ja</strong>lik muretseda<br />
korralikud liikumisabivahendid, teha kaldteed, inva–WC–d <strong>ja</strong><br />
liftid ning rohkem muresid justkui polekski.<br />
Tegelikkuses on taolisi „kergeid“ liikumispuudega lapsi siiski vähe.<br />
Liikumispuue <strong>ja</strong> sellega kaasnev sõltub eelkõige liikumispuude tekkimise<br />
põhjustest.<br />
Seega — tulenevalt liikumispuuet põhjustavast diagnoosist on<br />
erinevad ka liikumispuudega <strong>last</strong>e va<strong>ja</strong>dused, erinev on nii iseseisev<br />
toimetulek kui ka hariduslikud eriva<strong>ja</strong>dused. Tõepoolest ainult liikumisel<br />
abivahendit (ratastool, kargud, kepid, tugiraam) kasutavad lapsed<br />
va<strong>ja</strong>ksid ideaalis kohandatud füüsilist keskkonda: kaldteed, lifti,<br />
inva–WC–d, madalaid ukselävesid <strong>ja</strong>/või inimest kes neid liikumisel<br />
abistab <strong>ja</strong> turvab.<br />
Liikumispuudega laps <strong>ja</strong> hariduse omandamine<br />
Kuna liikumispuudega <strong>last</strong>ele kohandatud koole on Eestis vaid mõned<br />
üksikud, sõltub liikumispuudega lapse koolisaamine eelkõige kooli<br />
heatahtlikkusest <strong>ja</strong> õpeta<strong>ja</strong> mõistvast suhtumisest. Paraku on kergem<br />
soovitada õpilasel jääda koduõppele või minna erikooli (Haapsalu<br />
Sanatoorne Internaatkool, Laagna Lasteaed–Algkool).<br />
Tegelikult on liikumispuudega lapse, nagu iga teisegi lapse <strong>ja</strong>oks<br />
kooli roll väga oluline. See aitab lapsel sotsiaalselt areneda, kujundada<br />
suhtlemisoskust eakaas<strong>last</strong>e <strong>ja</strong> täiskasvanutega, luua eeldused tulla<br />
49
Change language