Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
istuda müraallikatest kaugemale, sulgege aknad <strong>ja</strong> uksed, pange ustele<br />
<strong>ja</strong> akendele tihendid, kasutage klasse, mis on kaugemal kooli põhikoridoridest,<br />
korraldage kooli territooriumi õuehooldustööd tundidevälisel<br />
a<strong>ja</strong>l.<br />
Ka<strong>ja</strong> on peegeldunud heli, mis on kuuldav alghelist lahus. Ka<strong>ja</strong> tekib<br />
ruumides, kus pole piisavalt heli neelavaid pindu. Ta suurendab<br />
taustamüra, mis omakorda moonutab kõnet. Mida lühem on ka<strong>ja</strong>efekt,<br />
seda parem. Taustamüra <strong>ja</strong> ka<strong>ja</strong> tõttu kaovad sõnade lõpukonsonandid<br />
(nt va<strong>ja</strong>ks, va<strong>ja</strong>b, va<strong>ja</strong>s võivad kuulmislangusega lapse <strong>ja</strong>oks kõlada<br />
sarnaselt).<br />
Hääle tõstmine suurendab kuuldavust, kuid mitte arusaamist. Tavakoolis<br />
tavalise taustmüra puhul on kuulmislangusega lapsel ideaalne<br />
kaugus kõne kuulmiseks 15 cm.<br />
Halb akustika mõjutab info ülekannet <strong>ja</strong> õppimisprotsessi. Kuulmislangusega<br />
lapsele on halva akustika korral häiritud kõne tajumine,<br />
eesmärgipärane käitumine, lugemis– <strong>ja</strong>/või õigekir<strong>ja</strong> võime, tähelepanu,<br />
keskendumine, akadeemiline võimekus. Kuna lapsed on täiskasvanutest<br />
saamatumad kuula<strong>ja</strong>d, va<strong>ja</strong>vad nad paremat akustikat. Taustamüras<br />
kõnele keskendumine on arenguline oskus, mis omandatakse<br />
umbes 13–15 aastaselt.<br />
Akustikat saab parandada ehitades madalamad laed, kasutades<br />
poorseid <strong>ja</strong> tihedaid seinakattemater<strong>ja</strong>le, vaipkatteid, nende puudumisel<br />
aga taldu tooli– <strong>ja</strong> laua<strong>ja</strong>lgade all, pehmendusi lauaklappide all, kardinaid,<br />
töökorras aparatuuri (päevavalguslambid, arvutid jma).<br />
Olenemata kuulmislanguse astmest võib õpeta<strong>ja</strong> oluliselt arendada<br />
kuulmispuudega lapse toimetulekuvõimet klassis. Selleks on va<strong>ja</strong> ainult<br />
veidi muuta oma õpetamise stiili. Oluline on positiivne suhtumine<br />
<strong>ja</strong> usk kuulmislangusega lapsesse.<br />
Kuulmispuudega lapsed kasutavad tehnilisi abivahendeid, mis on<br />
väga väikesed, kuid see–eest kallid. Tänapäevane kuuldeaparaat maksab<br />
15 000–20 000 krooni, võimendussüsteem umbes 25 000 krooni, sisekõrva<br />
implantaadi väline osa keskmiselt 100 000 krooni.<br />
Elektroonika töötab patareidega ega talu niiskust, vett, mehhaanilisi<br />
lööke <strong>ja</strong> staatilist elektrit. Kuulmisabivahendid on kõik suhteliselt<br />
õrnad. Seega ei tohi neid kasutada lausvihmas, basseinis, saunas, dušši<br />
all, „pallimeres” mängides (staatiline elekter <strong>ja</strong> mehaanilised vigastused!).<br />
Kui patarei on tühi, siis kuuldeaparaadist kasu ei ole. Samuti<br />
pole kasu väl<strong>ja</strong>lülitatud aparaadist. Kehalise kasvatuse tunnis tuleks<br />
abivahendeid siiski kasutada, sest vastasel juhul muutub suhtlemine<br />
raskeks või pea võimatuks. Ujumistunnis tuleks tunni käik kuulmis-<br />
46
Change language