Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
78<br />
Juhised õpeta<strong>ja</strong>le<br />
Vesipealapsed on nagu lapsed ikka! Siiski on va<strong>ja</strong> teada, et:<br />
• neid tuleb hoida olukordade eest, kus pea võiks saada põrutatud<br />
või kaelaosast väänatud.<br />
• vastunäidustatud on igasugused kukkumised, maadlemised <strong>ja</strong><br />
üldine segasummas müramine, kukerpallitamised, sportvõimlemisharjutused,<br />
väga järsud keha liigutavad harjutused nagu topispallivise,<br />
ülemäärased painutused ette–taha–küljele, pea alaspidi<br />
rippumised, poks, lapse <strong>ja</strong>oks pikamaajooks või anaeroobse<br />
võimekuse pingutused.<br />
• kõik eelloetud tegevused võivad viia ajuvedeliku raskete ringlushäireteni<br />
või kehas oleva šundi katkemiseni.<br />
Hea õpeta<strong>ja</strong> arvestab, et:<br />
• vesipealapsed on selektiivse võimekusega ehk geeniuse tüüpi.<br />
Mõnes aines ei saa nad hakkama, aga teises võivad olla keskmisest andekamad.<br />
Kuna nende keskel on tavalisest enam düsgraafikuid, tuleb<br />
kir<strong>ja</strong>keeleoskuse puhul mõnikord mööndusi teha. Õpetus peaks olema<br />
ra<strong>ja</strong>tud lapse võimekatele külgedele.<br />
• enamus vesipea<strong>last</strong>est on madala pingetaluvusega, väsivad<br />
keskmisest kiiremini, nende õpikiirus on aeglasem, mälu võib olla<br />
eakaas<strong>last</strong>est halvem.<br />
• vesipealapsed ei talu suurt lärmi <strong>ja</strong> kiiret sagimist, ka liftiga<br />
sõitmist mitte.<br />
• nad võivad olla käeliselt keskmisest kohmakamad, aga oskavad<br />
arvutiga hästi toime tulla<br />
• kõigil vesipea<strong>last</strong>el peaksid olemas olema (ka koolis kaasas) šundipassid.<br />
Seal on kir<strong>ja</strong>s andmed šundi paigaldamise <strong>ja</strong> šunditüübi<br />
kohta. Viimaseid andmeid on kriitilise seisundi tekkides arstidel<br />
lapsele ravi korraldamisel va<strong>ja</strong> teada. Šundipassis on ka vanemate<br />
kontaktandmed. Kui laps on kollektiivis <strong>ja</strong> tema tervisega tundub<br />
midagi korrast ära olevat, siis peaks koheselt esmalt informeerima<br />
lapsevanemat, leidma lapsel võimaluse pikali heitmiseks <strong>ja</strong> seejärel<br />
kutsuma kiirabi.<br />
• looge algusest peale hea kontakt vesipealapse vanemaga!<br />
• vesipealapsed ei valeta oma tervisseisundi kohta <strong>ja</strong> kui nad „ei<br />
jõua või neil on halb“, siis peab õpeta<strong>ja</strong> või kasvata<strong>ja</strong> seda igal juhul<br />
arvestama.<br />
• eksamite <strong>ja</strong>oks on vesipealapsel soovitav taotleda riikliku eksamikomisjoni<br />
luba sooritada eksameid eritingimustel, et eksamipinge<br />
ei pärsiks lapse tegelikke oskusi ega alandaks eksamihinnet.
Change language