Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

liku normaalne ringlusprotsess häirub, siis „ei mahu see enam pähe
ära“ ja välja kujuneb vesipea.
Kõige tavalisemaks põhjuseks vesipeaseisundi tekkimisele on pea–
või seljaaju kaasasündinud väärareng või aju verevalum või ajutrauma
või ajukasvaja. Ka peaajus olnud põletikulised haigused võivad tingida
vesipeahaiguse kujunemist.
Ülemäära suurest ajuvedeliku hulgast tekib suur surve peaajule.
Sellest omakorda halveneb peaaju talitus, misläbi madaldub vaimne
võimekus, tekivad pidevad peavalud, hommikune oksendamine, võimalikud
on krambid.
Ravimata juhul kasvab selliste laste pea normist palju suuremaks
ning on raske. Laste liigutused on kohmakad ja tasakaal ebakindel. Iseloomulik
on otsmiku eendumine ja silmadel „loojuva päikese fenomeni“
kujunemine. Aju kõrge siserõhu tõttu on halvatud silmaliigutaja
närvid ja silmamunad pöörduvad alla nii, et ainult väike osa silmaterast
jääb nähtavaks, justkui loojuv päike. Nägemine võib üldse kaduda.
Ravist
Kõige levinumaks vesipea ravivõtteks on šunteeriv operatsioon,
mille käigus paigaldatakse patsiendi kehasse spetsiaalne peaaju siserõhku
langetada aitav torusüsteem.
Silikoontoru üks ots paikneb laienenud ajuvatsakeses ja teine ots
juhitakse nahaaluse tunneli kaudu kõhuõõnde või südamepauna. Ajuvedelik,
mis ei suuda loomulikul teel peast eemalduda, voolab šunttoru
kaudu kõhtu või südamesse ja imendub seal. Sellisel viisil normaliseeritakse
aju siserõhk ja peaaju areng ning tegevus ei ole enam pidurdatud.
Kehasse paigaldatud šunti ei ole väliselt näha.
Viimase 25 aasta jooksul on vesipeahaigete surevus seetõttu langenud
54%–lt 5%–ni. Vesipeahaigete vaimne mahajäämus eakaaslastest
on alanenud 63%–lt 30%–ni. Täna on Eestis enam kui 250 vesipeašundiga
last, kelledest esimesed on juba üliõpilaste sekka jõudnud.
Kõik vesipeahaiged on pideva arstliku kontrolli all. Neile on maast
madalast õpetatud teatud režiimipiiranguid. Terveks eluks on neil oht,
et „kunstlikult“ loodud ajuvedeliku äravooluteed võivad kas sulguda
või rikneda ja siis tekib kriitiline ajusisese rõhu tõus uuesti. See võib
haige kiiresti viia eluohtlikku seisundisse. Et sellist olukorda ennetada,
peavad haiged ise oma tervise suhtes tähelepanelikud olema ja haiget
ümbritsevad inimesed samuti.
77