Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Sel<strong>ja</strong>ajusongaga laps ei ole võimeline oma <strong>ja</strong>lgu liigutama või saab seda<br />
teha ainult osaliselt. Laps ei tunneta <strong>ja</strong>lgu ega suuda neid ilma abivahenditeta<br />
juhtida. Jalad ei tunne temperatuuri, märga, kuiva ega valu,<br />
mistõttu vahel tuleb <strong>last</strong>el isegi voodis olles ette <strong>ja</strong>laluumurde. Ülikergesti<br />
tekib põletusi <strong>ja</strong> külmumisi.<br />
Lihased fikseerivad inimese luustiku nõnda, et erinevate lihasgruppide<br />
kooskõ<strong>last</strong>atud lõtvumisel <strong>ja</strong> pingutamisel hakkab keha liikuma.<br />
Raskete lihastoonuse muutuste tulemusel võivad luud liigestest<br />
olla nihkunud. Ajusongaga <strong>last</strong>el on suhteliselt palju ortopeedilist patoloogiat<br />
nagu komppöidsust, puusaliigese nihestusi, kaasasündinud<br />
selgroo kõverust, küüru. Umbes 50% <strong>last</strong>est va<strong>ja</strong>b liikumiseks ratastooli.<br />
99% va<strong>ja</strong>b elukestvalt ortoose või ortopeedilisi <strong>ja</strong>lanõusid. Praktiliselt<br />
kõigil haigetel on soole <strong>ja</strong> kusepõie töö häiritud. Haige ei suuda<br />
tahtlikult kontrollida uriinipidamist <strong>ja</strong> roo<strong>ja</strong>misprotsessi.<br />
Tänapäevaste ravivõtetega saab enamusi puuduvaid funktsioone<br />
võrdlemisi hästi kompenseerida. Üks olulisemaid võtteid uriinipidamatuse<br />
vastu on kusepõie isekateeterdamine. Haige või tema hoolda<strong>ja</strong><br />
kateeterdab ise põit <strong>ja</strong> väljutatakse põiest uriin, mis muidu tilguks pidevalt.<br />
Tänu kateeterdamisele ei tilgu põis pidevalt <strong>ja</strong> laps on „sotsiaalselt<br />
kuiv“ ehk tema põielihaste halvatusest tingitud uriinipidamatus<br />
on kontrolli all.<br />
85% spina bifida <strong>ja</strong> sel<strong>ja</strong>ajusongahaigetel kaasub sel<strong>ja</strong> arengurikkega<br />
ka vesipea.<br />
Juhised õpeta<strong>ja</strong>le<br />
Väärarengulisusest hoolimata on sel<strong>ja</strong>ajusonga lapsed nagu lapsed<br />
ikka! Äärmiselt ebaterve on keskenduda sel<strong>ja</strong>ajusongaga lapse ärajäämanähtudele.<br />
Selle asemel peab tähelepanu olema suunatud sellele,<br />
kuidas laps saaks kõigest hoolimata tervete eakaas<strong>last</strong>e seas iseseisvana<br />
toime tulla <strong>ja</strong> end võrdväärsena tunda. Kergematel juhtudel ei<br />
pruugi spina bifida väärarenguline seisund kohe väl<strong>ja</strong> paista, aga õpeta<strong>ja</strong><br />
peab spina bifida patoloogiast <strong>ja</strong> sellele kaasuvatest probleemidest<br />
teadlik olema ning igas olukorras sellega ka arvestama.<br />
Hea õpeta<strong>ja</strong> arvestab, et:<br />
• spina bifida lapsed on sageli selektiivse võimekusega ehk geeniuse<br />
tüüpi. Mõnes aines ei saa hakkama, aga teises võivad olla keskmisest<br />
andekamad. Nad on sageli haiglaravil ning puuduvad seetõttu<br />
õppetöölt sageli. Lapsed va<strong>ja</strong>vad individuaalset lähenemist <strong>ja</strong> õpiprogrammi<br />
kohandamist. Õpeta<strong>ja</strong> ei tohiks mingil juhul suhtuda eelarva-<br />
80