Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Epilepsiaga <strong>last</strong>el võivad esineda kaasnevad probleemid, mida alati<br />
ei pruugita seostada epilepsiaga nagu nt õpiraskused, käitumishäired,<br />
depressioon, sotsiaalsed <strong>ja</strong> emotsionaalsed probleemid. Õpeta<strong>ja</strong><br />
roll epilepsiaga lapse enesehinnangus ning ka kaasõpi<strong>last</strong>e suhtumises<br />
on väga oluline. Õpeta<strong>ja</strong> teadlikkus epilepsiast on määrava tähtsusega.<br />
Epilepsiaga laps peaks elama tavapärast elu: käima koolis, ekskursioonidel.<br />
Tavaliselt on laps, kellel on epilepsia, samasuguste vaimsete<br />
võimetega nagu iga teine õpilane. Nad ei va<strong>ja</strong> reeglina eriõpetust ega<br />
erikohtlemist kuna neil on epilepsia. Mõned epilepsiaga lapsed seda<br />
siiski va<strong>ja</strong>vad, kuid seda va<strong>ja</strong>vad ka mõned neist <strong>last</strong>est, kellel epilepsiat<br />
ei ole.<br />
Hoogude kordumisest koolis peaks kind<strong>last</strong>i teavitama lapsevanemaid.<br />
40<br />
Mida peab teadma epilepsiast?<br />
• Iga epileptiline hoog ei ole epilepsia.<br />
• Epilepsia diagnoosimiseks aluseks on korduvad hood.<br />
• Epilepsia ei tähenda, et tegemist on ajukahjustusega.<br />
• Epilepsia ei tähenda, et tegemist on vaimse võimekuse probleemidega<br />
<strong>last</strong>ega.<br />
• Epilepsia ei tähenda, et laps ei peaks igapäevaselt käima koolis,<br />
osalema kõikidel üritustel.<br />
• Epilepsia ei ole nakkushaigus.<br />
Esmaabis, eriti suurte hoogude puhul tuleb järgida järgmist:<br />
• Kui hoog on alanud, pole seda peatada võimalik.<br />
• Mitte püüda liigutusi takistada, kuid tuleb jälgida, et laps ei vigastaks<br />
end.<br />
• Lapse pead võib hoida käte vahel või panna pea alla midagi pehmet.<br />
• Haige suhu ei tohi panna mitte midagi.<br />
• Püüda pöörata haige külili <strong>ja</strong> avada hingamist takistavad riided.<br />
• Peale krampi võib tekkida lühia<strong>ja</strong>line sügav uni. Sel juhul tuleb<br />
lapsel rahulikult lebada <strong>last</strong>a.<br />
• Last ei tohi jätte järelvalveta seni, kuni teadvus täielikult taastub.<br />
• Arstiabi on va<strong>ja</strong>lik vaid siis, kui suur hoog kestab üle 10 minuti<br />
või kui väikesed hood järgnevad üksteisele ilma, et haige vahepeal<br />
teadvusele tuleks.
Change language