Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Pahaloomulised kasva<strong>ja</strong>d<br />
Kaie Pruunsild, SA Tallinna Lastehaigla arst<br />
Marje O<strong>ja</strong>, SA Tallinna Lastehaigla onko–hematoloogia<br />
osakonna psühholoog<br />
Vähk on haigus, millega kaasneb alati palju eelarvamusi, väärteadmisi<br />
<strong>ja</strong> hoiakuid. Õigele teadmisele toetudes on haigusega silmitsi seismine<br />
palju kergem.<br />
Pahaloomulisi kasva<strong>ja</strong>id (vähki) ravitakse tänapäeval üha edukamalt,<br />
järjest suurem hulk lapsi <strong>ja</strong> noorukeid paraneb vähist täielikult.<br />
Ent haiguse avastamisel <strong>ja</strong> selle algusfaasis on ebakindlus <strong>ja</strong> mure alati<br />
suur. On väga raske näha lähedase inimese haigestumist. Arenev, <strong>ja</strong><br />
võimalik, et parandamatu haigus sunnib <strong>last</strong> <strong>ja</strong> kogu peret loobuma<br />
paljudest seni tavalistest as<strong>ja</strong>dest.<br />
Arstiteaduses on vähk üldnimetus organismis esineda võivatele<br />
paljudele pahaloomuliste kasva<strong>ja</strong>te liikidele. Kõige enam diagnoositakse<br />
vähki üle 60–aastastel, kuid vähki esineb igas vanuses inimestel, ka<br />
<strong>last</strong>el <strong>ja</strong> noorukitel. Eestis haigestub igal aastal vähki ~ 6000 inimest,<br />
neist umbes 20–25 on lapsed <strong>ja</strong> alla 18–aastased noorukid.<br />
Kõige sagedasemateks pahaloomulisteks kasva<strong>ja</strong>teks <strong>last</strong>el on vereloome<br />
koest lähtunud kasva<strong>ja</strong>d — leukeemiad. Järgnevad kesknärvisüsteemi<br />
kasva<strong>ja</strong>d, lümfikoe, neerude, luude, teiste pehmete kudede <strong>ja</strong><br />
perifeersest närvikoest lähtunud kasva<strong>ja</strong>d.<br />
Kõiki vähi tekkepõhjusi ei tunta. Tänapäeval teatakse, et vähk on<br />
keeruliste, koosmõjuvate tegurite ahela lõpptulemus: rakkudes võib<br />
olla olemas eelsoodumus pärilikel põhjustel, mida omakorda võimendavad<br />
mitmed vähi teket soodustavad keskkonnategurid.<br />
Vähi ravis on tänapäeval saavutatud suuri edusamme. Enamik<br />
lapsi <strong>ja</strong> noorukeid paranevad. Ravi tulemuslikkus on seotud patsiendi<br />
eaga, vähi leviku ulatusega, aga ka sellega, kuidas haige vähiravi talub.<br />
Ravi on pikk <strong>ja</strong> kurnav ning taluvus võib olla väga erinev. Raviks<br />
võidakse valida kas ainult keemiaravi või operatiivne ravi kombinatsioonis<br />
keemiaravi <strong>ja</strong>/või kiiritusraviga. Iga vähki haigestunud lapse<br />
ravi kaalutakse <strong>ja</strong> määratakse individuaalselt.<br />
Kind<strong>last</strong>i ei saa laps mitmete kuude vältel osaleda õppetöös või<br />
<strong>last</strong>ekollektiivi muudes tegevustes <strong>ja</strong> see kurvastab teda kõige enam.<br />
66
Change language