Lapse õiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring
PRAXIS 2012
osalemisega seotud vajadused, mille eest on täiskasvanutel vaja hoolt kanda. Hoolitsuse ja kaitsega
seotud õigused ei ole automaatselt ja iseenesest lapse osalemise õiguste ees ülimuslikud (Johnny
2006).
Lapsed, kes kahtlemata on täiskasvanutest oma erilise staatuse tõttu sõltuvad ja haavatavad, on just
seetõttu potentsiaalses mõttes ekspluateerimise ja manipuleerimise riski all. Samas ei tulene laste
haavatavus mitte ainult nende arengulisest eripärast, vaid madalamast sotsiaalsest
võimupositsioonist, mille kaudu nende õigused ja võimalused kaitsta end (täiskasvanutepoolse)
manipuleerimise ja ekspluateerimise eest on piiratud (Lansdown 2010). See võimu erinev jaotumine
lapse ja täiskasvanu vahel lapse õigustega seoses ei kao (s.t. lapse õiguste tagamisel arvestatakse
jätkuvalt lapse eripärade ja staatusega), aga muudab laste arvamuse kuulamise ja osalemisõiguse just
selle tõttu oluliseks (Balen et al. 2006).
2.1.3. Lapse õiguste tagamise eeldused
Kaasajal on suurem osa riikidest maailmas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga liitunud, tunnustanud
seeläbi seal sätestatud lapse õigusi ja avaldanud selle kaudu soovi neid õigusi kaitsta. Samas on aga
lapse õigused ja nende realiseerumine seotud laiema kultuurilise, sotsiaalse ja poliitilise kontekstiga.
Näiteks on osalemisel, õigustel või kodanikuks olemisel kahtlemata erinev tähendus ja väljendusviisid,
kui võrrelda nt demokraatlikke ja totalitaristlikke ühiskondi (Percy-Smith ja Thomas 2010). Selle tõttu
on lapse õiguste (eriti silmas pidades lapse autonoomia ja osalemise õigusi) realiseerumine sellisel
kujul nagu konventsioonis sätestatud võimalik ühiskondades, kus on olemas nt demokraatlike
praktikate kogemus, tagatud erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsed õigused, eksisteerib meedia
vabadus, mitmeparteisüsteem, sõltumatu kohtuvõim, arenenud kodanikuühiskond jms tingimused
(Lansdown 2010). Eestis ühiskonnas on seega suhteliselt head eeldused lapse õiguste heaks
tagamiseks.
Kitsamas mõttes mõjutab lapse õiguste käsitlemise ja realiseerumise viise ning võimalusi laste staatus
ühiskonnas ja kultuurispetsiifilised arusaamad lapsepõlvest (Prout ja James 2005, James ja James
2004, Gittins 1998, Lansdown 2010). Igas ühiskonnas on defineeritud laste positsioon, nende õigused
ja kohustused, arusaamad nende olemusest, kompetentsusest, võimetest ja rollidest, mis omakorda
suunavad igapäevast tegevust ja käitumist (nt kasvatus- ja karistamisviise) (Jenks 2005b, Prout ja
James 2005, James ja James 2004). Selles mõttes struktureerib kultuuriline kontekst ka lapsetäiskasvanu
suhet erinevalt, kuna koos lapse positsiooni määratlemisega määratletakse ka täiskasvanu
positsioon ja rollid lapse suhtes. Lapse õiguste tähendus ja tagamine on niisiis määratletud
konkreetsele ühiskonnale iseloomulike arusaamade, väärtuste, normide ja igapäevaste tegevustega,
mis defineerivad laste tegutsemise ja ka õiguste kasutamise võimalused teatud kindlal viisil.
Lapse õiguste tagamist toetab järjest enam leviv nägemus aktiivsest, iseseisvast ja kompetentsest
lapsest, kel on oma arvamus, huvid ja kogemused ning kes on täiskasvanute partner ühiste otsuste
tegemises. See lapse kuvand tugevdab lapse sotsiaalset positsiooni nii personaalsetes suhetes
täiskasvanutega kui ka ühiskonnas laiemalt, kuna jaotab võrdsemalt võimu lapse ja täiskasvanu vahel.
Lisaks kompetentse lapse kuvandile võib kirjeldada veel teisigi lapse kuvandeid, kusjuures need võivad
eksisteerida ühiskonnas samaaegselt üksteise kõrval (Meyer 2007, Harper et al. 2010, Johnny 2006).
Näiteks võib rääkida ebakompetentse ja ebaküpse lapse kuvandist (oskamatu, vastutusvõimetu,
abitu), samuti nn ingellapse (süütu, puhas, rikkumata, habras, haavatav) (Goldson 1997) ja ohtliku
12