Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

More documents

Recommendations

Info

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 otsustusprotsessidesse laste kaasamine on sageli seotud ka pigem hoolitsuse ja kaitse eesmärkide, mitte osalusega, mis võimaldab lastel midagi reaalselt muuta (Alderson 2010). Omaette küsimus on laste hääle esindatuse tagatus, eriti formaalsemates institutsionaalsetes struktuurides. Näiteks võib olla teatud lastegruppide juurdepääs otsustuskogudele takistatud (nt puudega, rahvusvähemuste, teatud sotsiaalmajandusliku staatusega lapsed jt gruppide lapsed). Samuti võivad esinduskogudesse pääseda pigem akadeemiliselt edukad ja eeskujuliku käitumisega lapsed (Hill 2006, Wyness 2009). Selle tõttu soovitatakse toetada eelkõige laste nn rohujuure tasandi aktiivsust (laste liikumised, ühingud ja organisatsioonid), mille puhul manipuleerimise oht on väiksem ja lastel on paremad võimalused midagi ise ära teha (Theis 2010). Samas võidakse laste autonoomiat ja tegutsemist selles võtmes näha pigem ohuna täiskasvanute autoriteedile, samuti on laste organisatsioonide ja ühingute loomine ja tegutsemine keerulisem kui täiskasvanutel (Percy-Smith ja Thomas 2010). Laste osalemine aktiivsete kodanikena otsustusprotsessides, puudutagu see siis teenuste kujundamist või kuulumist kõrgemate tasandite otsustuskogudesse poliitikakujundajatena, on siiski suhteliselt uus nähtus ja veel suhteliselt vähe toimiv praktika. Ka ühiskondades, kus selle küsimusega on varem tegelema hakatud (nt Põhjamaad, Suurbritannia), on endiselt palju dilemmasid ja probleeme, mis vajavad lahendamist. 26
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 2.2. Positiivne vanemlus ja vanemluse toetamine Sotsialiseerumisteooriate kohaselt on lapsepõlv periood, mil kujunevad lapse iseloomuomadused ja perekonnal on äärmiselt suur mõju isiku sotsialiseerumisele (Maccoby, 1992). Sotsialiseerimine on protsess, mille vältel isikud omandavad ühiskonnas käibel olevaid norme, rolle, reegleid ja väärtusi ning seeläbi taastoodavad neid ka põlvkondade vältel. Seda protsessi mõjutavad nii erinevad lähedalseisvad indiviidid (vanemad, õpetajad, sõbrad) kui ka institutsioonid (kool, kultuurilised institutsioonid) (Grusec, Hastings 2007). Seetõttu on ühiskonna perspektiivist lähtudes oluline luua lapsevanematele eeldused, et oma lapsed üles kasvatada positiivses õhkkonnas ning pakkuda lastele turvalist lapsepõlve. Üha suuremat tähelepanu on hakanud Euroopa Liidu liikmesriikides pälvima laste ja perede poliitika arendamine ning järjest enam on riik kaasatud valdkondadesse, mida varasemalt on peetud pigem indiviidi privaatsfääriks. Kuigi Euroopa liikmesriikide perepoliitika ei toimi ühtse, koherentse skeemi alusel, on erinevad riigid võtnud kasutusele mitmeid vanemlust toetavaid programme (Rodrigo 2010), mille eesmärk on ennetada ja vähendada laste emotsionaalseid ja käitumisega seonduvaid probleeme (Edovald 2010). Erinevad uuringud ka näitavad, et vanemlusprogrammide rakendamine on vähendanud laste käitumisprobleeme ja suurendanud vanemate kompetentsi laste kasvatamisel (Sanders, Markie-Dadds, Tully, & Bor, 2001; Sanders et al., 2004). Samuti on leitud, et kõrgemalt haritud ning parema vaimse tervisega lapsevanemate lapsed on edukamad ning on vähem tõenäoline, et nende lastel esineb käitumisraskusi (Yamauchi 2010; Schlechter, M., Milevsky, A. 2010). Paljud uuringud väidavad, et lapsevanemate kasvatusmeetodid ning siinhulgas ka distsiplineerimismeetodid on seotud lapse käitumise ja psühholoogilise heaoluga (Hahlweg et al. 2010; Smith et al, 2005; Gershoff, 2002; Parke, 2002; Eisenberg et al, 2001). Positiivne, järjepidev, toetav vanemlus on eelduseks, et ühiskonnas oleks käitumishäireteta laste osakaal madal ja laste väärkohtlemise juhtumid harvaesinevad (Gardner 2011). Käitumuslikud ja emotsionaalsed häired on väga sagedased laste ja noorte seas – ligikaudu 20% lääne linnastunud riikide lastest on olnud sümptomitega, mis viitavad aktiivsus-tähelepanuhäiretele (ATH) (Tolan, Dodge 2005). Kui neile probleemidele lapsepõlves tähelepanu ei pöörata ning jäetakse sellised häired ravimata, võivad käitumise regulatsiooni häired (nagu agressiivne või sotsiaalseid norme eirav käitumine) viia täiskasvanueas antisotsiaalse käitumiseni (Frick, Lonely 1999). Ka internaliseeritud häiretega (nagu ärevus, depressioon, võõrdumine) isikutel on suurem risk kannatada püsiva ärevuse ja depressiivse käitumishäire all nooruses ja täiskasvanu eas (Hofsrtra et al. 2002). Lisaks võib sellistele käitumishäiretele mitte tähelepanu pööramine ning nende parandamata jätmine olla hilisemas eas aluseks teistele sotsiaalprobleemidele nagu koolist väljalangemine, töötus, perekonna lagunemine, narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine ja riskikäitumine. (Hiscock et al. 2008) Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee andis välja soovitused 19 (2006) „Positiivse vanemluse toetamise poliitika“ suunates tähelepanu pere- ja sotsiaalpoliitikale ja ühiskonnale üldiselt (Rodrigo 2010). Nende soovituste kohaselt tähendab positiivne vanemlus vanemlikku käitumist, mille puhul 27
Page 1 and 2: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 25: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 77 and 78:
Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191:
show all

Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?