Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

More documents

Recommendations

Info

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 lahkumineku tõttu tuleb otsustada nt selle üle, kelle juurde laps elama jääb ja kui sageli hakkab ta kohtuma lahkunud vanemaga. Kaasajal on sellest lähtuvalt ja toetudes lapse õiguste konventsioonile järjest enam lapsi hakatud kaasama pereteraapiasse ja teistesse perekondlike suhetega seotud teenuste ja tegevuste otsustusprotsessi, samuti on rohkem hakatud kuulama laste arvamusi selle kohta, kuidas nad näevad vanemate probleeme ja lahkuminekut ning mis aitab neil kõige paremini lahkuminekuga kaasnevate muutustega kohaneda (vt nt James ja James 1999, Neale 2002, Smith et al. 2003, Holland ja O’Neill 2006, Miller ja McLeod 2001, Hogan et al. 2003, Campbell 2008). 2.1.5. Lapse õigused koolis Kool on kindlasti teine oluline institutsioon, millega laste elud on väga suurel määral seotud. Kuna tegemist on institutsiooniga, mida kõige otsesemalt peetakse kohaks, kus lapsi valmistatakse ette iseseisvaks eluks täiskasvanutena, peaks kool olema ka keskkond, kus lapse õigused on kaitstud. Samuti peaks kool olema kohaks, kus lapsed õpivad, mida õigused tähendavad ja kuidas neid rakendada. Samas järeldub paljudest uuringutest, et kooli võimekus seda funktsiooni täita on küsitav. Uuringutest on selgunud, et üldiselt hindavad lapsed õiguste kaitstuse ja tagatuse olukorda koolis kehvemaks kui kodus (Pavlovic ja Leban 2009, Pavlovic 2011, Gunnarsdottir et al. 2001, European Commission 2011). On täheldatud, et selline kriitiline hinnang on omane eelkõige vanematele, keskkoolis õppivatele lastele (Pavlovic 2001). Paljude hoolitsuse ja kaitsega seotud õiguste, nt õiguse õiglasele kohtlemisele, tähelepanule ja juhendamisele, emotsionaalsele turvalisusele, toetusele annete ja võimete arendamiseks jt õiguste tagamine on koolis laste hinnangul probleemne (Pavlovic ja Leban 2009). Lapsed on koolis ka vähem kaitstud füüsilise ja vaimse vägivalla eest (Pavlovic ja Leban 2009, Pavlovic 2011, Gunnarsdottir et al. 2001, European Commission 2011). Eestis 2006. aastal läbi viidud uuringu kohaselt oli 24% 7-9. klassi õpilastest kogenud koolivägivalda (Markina, Šahverdov- Žarkovski 2007). Euroopas läbi viidud kvalitatiivne uurimus näitas, et õpetajad survestavad lapsi olema akadeemiliselt edukad, arvestamata laste võimete ja stressitaluvuse piiridega, ning ei võta sageli tõsiselt laste arvamusi ja abiotsimist (nt kiusamise osas). Üldiselt hindasid lapsed kooli kontekstis oma võimalust osaleda otsuste tegemisel ja mõjutada neid puudutavaid asju väiksemaks kui kodus. Samas on oluline rõhutada, et abi saamisel probleemide korral pidasid lapsed kõige olulisemateks isikuteks teiste hulgas ka õpetajaid, kes veedavad lastega palju aega koos. Lapsed ootavad sellest tulenevalt, et õpetajad märkaksid nt nn ohumärke, mis viitavad abivajavale lapsele, ja reageeriks nendele (European Commission 2011). Islandil tehtud uurimusest on selgunud, et kõige olulisemaks hindasid lapsed kooli kontekstis hoolitsuse ja kaitsega seotud õigusi (abi andmine õnnetuste ja puuduse korral, heade sõprade olemasolu, annetele ja jõupingutustele vastav kooliharidus, head sõprussuhted teistega), aga ka teatud autonoomiaga seotud õigusi nagu austus religioosse, keelelise, rassil põhineva ja grupikuuluvuse vastu 7 (Gunnarsdottir et al. 2001). Laste hinnangul olid koolis kõige paremini tagatud 7 Vanusgrupis 12-14 aastat 20
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 sellised õigused nagu nt oma õppimiskoha omamine, annetele ja pingutustele vastava hariduse saamine, toit ja riietus. Laste hinnangul kõige vähem tagatud õigused olid nt õigus õiglasele kohtlemisele vale käitumise korral, õigus järelvalvele ja arvamuse avaldamisele, õigus privaatsusele. Kõige suuremad erinevused õiguste olulisuse ja tagatuse hinnangute vahel ilmnesid järgmiste õiguste osas: õigus olla õiglaselt koheldud, kui teised arvavad, et sa eksid; vajaduste ja soovide arvestamine ja austamine lastega seotud plaanides ja tegevustes; oma arvamuse omamine, mida teised kuulavad ja austavad; kaitse inimeste ja olukordade eest, mis võivad haavata tundeid; õiguste toetamine kõrgemal positsioonil oleva isiku poolt. Need õigused on seotud nii kaitse kui hoolitsusega, kuid suures osas ka laste autonoomia ja osalemisega, mida koolikeskkond peaks toetama. Samas olid õpetajad ja kooli juhtkond kriitilisemad hoopis laste õiguste tagatuse osas kodus, mitte koolis (Pavlovic 2001). Seega on laste ja õpetajate arusaam sellest, kus lastel probleemid ilmnevad, erinevad ning viitavad sellele, et õpetajad tõesti ei pruugi koolis märgata ohumärke, mis viitavad abivajavale lapsele. Kõige väiksem erinevus olulisuse ja tagatuse hinnangute vahel esines järgmiste õiguste puhul: õigus omada õppimiskohta, õigus söögile ja riietusele, meditsiinilisele abile, õigus väljendada hoolimist. Nooremad lapsed peavad kaitse ja hoolitsusega seotud õigusi tähtsamaks kui autonoomia ja osalemisega seotud õigusi, seda teevad ka nooremate laste õpetajad, kes näevad paternalistlikku lähenemist ja laste ning täiskasvanute vahelist selget võimuhierarhiat loomulikuna. Keskkooliõpilased seevastu hindavad just olulisemaks autonoomia ja osalemisega seotud õigusi, nt õigust mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad 8 . Keskkooli õpetajad aga toetavad endiselt paternalistlikku lähenemist, märkamata, et laste vajadused, prioriteedid ja küpsusaste on muutunud. Kooskõla laste ja täiskasvanute hinnangute vahel keskkooliastmes on väiksem, mis väljendab asjaolu, et õpetajad kohtlevad lapsi endiselt „lastena“, mitte noorte täiskasvanutena (Pavlovic 2001). Eelnevalt väljatoodud probleemsed kohad õiguste tagamises koolikeskkonnas seostuvad ilmselt ka asjaoluga, et kooliharidussüsteem on suhteliselt autoritaarne institutsioon, mis muutub väga aeglaselt ning kus väga selgesti väljendub lapse madal staatus. Näiteks räägitakse küll lapsekesksest lähenemisest hariduses, mille puhul lastele peaks looma ruumi autonoomiaks ja õppeprotsessi suunamiseks, kuid seda „lapsekesksust” kasutatakse pigem retoorikas kui praktikas (Wyness 1999). Kui räägitakse olukorra muutmisest, keskendutakse pigem õppekavale või haridusstandarditele, mitte koolikeskkonna struktuuri muutmisele ja õpilaste osaluse tagamisele (Johnny 2006). Samuti on „lastekeskse” koolikeskkonna ja õppe tähendus seotud rohkem „lapse vajaduste” (täiskasvanu hoolitseb lapse vajaduste eest) kui laste osalemise õigustega (laps osaleb otsuste tegemisel, suunab õppimisprotsessi) (Devine 2002). Tegelikkuses piiravad õpilasi nii õppekava kui käitumisreeglid, mille tõttu õpilastel puuduvad õigused avaldada arvamust ja esitada kaebusi õpetamise kvaliteedi või õpetatava sisu kohta. Lapsed ei ole kooli otsustusprotsessidesse kaasatud ning neil puudub kontroll tingimuste üle, mis otseselt mõjutavad nende elu ja kasvukeskkonda. On leitud, et laste aktiivne osalemine koolielus väljendub pigem laste omavahelistes suhetes (lastekultuur), olles õppeprotsessis endas minimaalselt esindatud. Laste aktiivsusele on koolis jäetud ruumi ainult „hoolsalt õppimise” ja „korralikult käitumise” kontekstis, mis on täiskasvanute arvates kasulik laste tulevikurollidele (ibid.). 8 Vanusgrupid 12-14 aastat ja 16-18 aastat 21
Page 1 and 2: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 19: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 71 and 72:
Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191:
show all

Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?