Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

More documents

Recommendations

Info

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 aga kaasa toonud mitmeid probleeme, sh laste ülekaalulisuse, vähese aktiivsuse ja mitmed füüsilise ja vaimse tervise mured, nt lapse- ja teismeea depressiooni ja stressi (Ginsburg 2007). Laste vaba aja kasutamise muutuste põhjuseks võib pidada mitmeid tegureid (ibid.): perekonna struktuur on muutunud, mis tähendab, et laiendatud perekondi on vähem ja lastehoiu funktsiooni kannavad erinevad asutused, kus lapsed veedavad palju aega täiskasvanute järelvalve all; kiire elustiil, sh töö- ja pereelu ühildamine nõuab efektiivset ajakasutust, mis suunab ka lapsi kasutama oma aega võimalikul parimal viisil, kusjuures järgitakse efektiivsusstandardeid, mis on omased täiskasvanute töö ja ajakasutuse hindamisele; vanemaks olemise tähendus on muutunud, nt „heaks vanemaks“ olemise ühe osana nähakse igasuguste (arendavate) võimaluste ja vahendite pakkumist oma lastele võimalikult varajases eas, kusjuures peamiselt vanemad otsustavad laste hõivatuse määra üle; haridussfäär keskendub konkurentsile, mis survestab vanemaid arendama oma lapsi, et tagada neile koht nn heades koolides; koolivälised programmid, huviringid jm organiseeritud tegevus paneb suuremat rõhku akadeemilisele tegevusele ja on koolitöö pikendus, jättes tahaplaanile meelelahutuse ja mängimise; laste vaba aja tegevused väljas on piiratud turvalisuse kaalutlustel. Probleemiks võib siin eelkõige pidada seda, et laste tegevusi hinnatakse tulemuslikkuse ja eesmärgistatuse seisukohalt, mis tooks kasu nende tuleviku rollidele ja tagaks edukuse konkurentsis, jättes kõrvale nt mängimise kui millegi, mida lapsed organiseerivad ja juhivad ise ning mis pakub lihtsalt lõbu. Just need laste endi tegevused aga on eriti autonoomia ja osalemise õiguste seisukohalt väga olulised (Darbyshire 2007, Ginsburg 2007). Ka Euroopa riikides läbi viidud kvalitatiivne uurimus näitab, et lapsed vanuses 15-17 aastat toovad probleemina esile asjaolu, et neil lasub liiga suur surve olla koolis edukas ja sisustada oma koolivälist aega arendavate tegevustega, mis piiravad oluliselt nende võimalust omada „tõeliselt vaba“ aega (European Commission 2011). Käesolevas monitooringus on eelnevast tulenevalt samuti eraldi tähelepanu pööratud lapse vaba aja kasutamisele ja tegevustele. LAPSE ÕIGUS MÕLEMALE VANEMALE Lapse suhtlemine perest lahkuva vanemaga on üheks valdkonnaks, kus laste õiguste tagatus võib olla probleemne. Kogu Euroopat hõlmanud uuring näitas, et lapsed sooviksid, et nende arvamust võetakse perekonnas rohkem arvesse selles osas, mis puudutab vanemate lahkuminekut, mis toob kaasa suured muudatused lapse elus. Lapsed tõid välja, et tahaksid olla kaasatud nt edasise elukoha valiku tegemisse (European Commission 2011). Arvestades Eesti konteksti, nt asjaolu, et lahutumuse määr on kõrge ning suur on ühe vanemaga perede arv, on ka monitooringus rohkem tähelepanu pühendatud just sellele teemale. Nii ÜRO lapse õiguste konventsioon kui Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestavad lapse õiguse pärast vanemate lahkuminekut säilitada oma suhted perekonnast 18
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 lahkunud vanemaga, kui see pole lapsele ohtlik 5 . See lapse õigus võib aga olla rikutud vanematevahelise lahkuminekujärgse suhtlusmudeli tõttu. Eestis on üsna laialt levinud „puhta lahkumineku” mudel, mille kohaselt lahkumineku puhul peetakse õigeks jätta laste hooldusõigus emale ning katkestada isa ja lapse omavahelised kontaktid. Selle mudeli kohaselt peaks kasuisa muutuma lapsele esmatähtsaks persooniks, lihase isa jaoks peab saama tähtsamaks tema uus perekond. Selle mudeli kõrvale on siiski tasapisi tekkinud ka vanema ja lapse sidemete järjepidevusel põhinev mudel, mille puhul peetakse oluliseks sidemete alalhoidmist mõlema vanemaga (Hansson 2007). Eestis on selgunud, et alaealisi lapsi kasvatavatest lahutatud naistest on üksnes iga neljas-viies säilitanud oma endise abikaasaga head suhted, samas väitsid pea pooled naistest, et ei suhtle oma endise abikaasaga või on nende suhted väga halvad. Seega ei ole ka üllatav, et nende laste osakaal, kes kohtuvad oma isaga harva või ei kohtu üldse, on üsnagi suur: 41% juhtudest ei suhelnud laps isaga üldse, umbes 35% juhtudest kohtus laps isaga vähemalt kord-paar nädalas või kuus. Nende lahutatud paaride puhul, kes suutsid säilitada head või siis vähemalt neutraalsed omavahelised suhted, kohtus laps lahus elava isaga oluliselt sagedamini kui paaride puhul, kelle suhted olid halvad või kes olid suhtlemise katkestanud (ibid.). Sama trendi on kinnitanud ka mitmed mujal tehtud uurimused (vt nt Smyth 2004). Samuti on leitud, et nende perekondade puhul, kus bioloogiline isa ei ela koos perega, muutub suhete loomu puhul oluliseks, kas ja kuivõrd on lapsel võimalik suhelda oma bioloogilise isaga ja millised on ema ja isa omavahelised suhted. Vanemate omavahelised lahkehelid avaldavad negatiivset mõju ka ema ja lapse vahelisele suhtele (Kasearu ja Rootalu 2011). Laste ja perest lahkunud vanema vaheliste suhete katkemise või harva läbikäimise põhjuseid võib olla erinevaid, kuid emad, kelle juurde laps tavaliselt jääb, võivad ka ise takistada isa kohtumist lapsega ja selle kaudu rikkuda lapse õigust suhelda mõlema vanemaga (Smyth 2004, Fabricius ja Hall 2000, Smart et al. 2001). Samas on leitud, et jagatud hooldusõiguse mudeli puhul (jount custody) on lapsed rohkem rahul oma elukorraldusega ja kohanevad vanemate lahkuminekuga paremini (Bauserman 2002). Samuti võidakse rikkuda lapse õigust avaldada oma arvamust juhul, kui tegemist on lapse eraldamisega perekonnast 6 . Näiteks on analüüsitud lastekaitse erialadiskursust lastekaitse käsiraamatutes ning leitud, et rõhutatakse süsteemi ja spetsialisti võimu ning kaotatakse silmist lapsekesksuse ja partnerluse idee, sh lapse arvamuse kuulamine jääb sõltuvaks lastekaitsetöötaja subjektiivsest hinnangust või ei ole lapse kaasamise vajalikkust käsiraamatutes üldse kajastatud (Auväärt 2007). Kuigi see ei näita otseselt, kuidas lastekaitsetöötajad käituvad konkreetsete juhtumite lahendamisel, peegeldab käsiraamatute erialadiskursus siiski neid reaalseid praktikaid ja hoiakuid, mis lastekaitse institutsioonis eksisteerivad ja millega valmistatakse erialaseks tööks ette lastekaitsetöötajaid. Sageli vaadeldakse lapsi vanematevaheliste suhete probleemide ja lahkumineku kontekstis kõige haavatavamate pereliikmetena, keda tuleks traumaatilise sündmuse ja „täiskasvanute teemade“ eest kaitsta (Campbell 2008). Sellest tulenevalt ei kaasata lapsi sageli ka vanematevaheliste probleemide lahendamisse. Samas puudutab lahkuminekujärgne vanematevaheline suhtlemine lapse elu otseselt: 5 ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklid 9 ja 10, Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §28 ja §30 6 Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9, Eesti lastekaitse seaduse §27 19
Page 1 and 2: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 17: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 69 and 70:
Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191:
show all

Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?