Lapse õiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Lapse</strong> õiguste <strong>ja</strong> <strong>vanemluse</strong> <strong>monitooring</strong><br />
PRAXIS 2012<br />
samuti tegevuste tagajärgede selgitamise. Vaidlustes teemal, kas aktsepteerida laste füüsilist<br />
karistamist või mitte, püstitatakse sageli küsimus kust jookseb piir füüsilise karistamise <strong>ja</strong> füüsilise<br />
kuritarvitamise vahel (Durrant, 2005). Mõned uuri<strong>ja</strong>d kinnitavad, et on olemas tavalised, igapäevased<br />
viisid füüsiliseks karistamiseks, mis on kvalitatiivselt erinevad füüsilise kuritarvitamise tegevusest<br />
(Larzelere, 1993; Baumrind, 1997). Teisalt, teiste uuri<strong>ja</strong>te meelest saab füüsilist karistamist <strong>ja</strong> füüsilist<br />
kuritarvitamist võtta kui vägivalla üht vormi <strong>ja</strong> on võimatu eristada, kust lõpeb karistus <strong>ja</strong> kust algab<br />
kuritarvitamine (Cawson et al, 2000; Graziano, 1994).<br />
2.2.3. Positiivse <strong>vanemluse</strong> põhimõtted<br />
Nagu eelnevalt mainitud, tähendab Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse kohaselt<br />
positiivne vanemlus vanemlikku käitumist, mille puhul arvestatakse lapse huvidega ning mis on<br />
hoolitsev <strong>ja</strong> enesekindlust andev, vägivallavaba, tunnustav <strong>ja</strong> suunav, seades piire lapse täieliku<br />
arengu soodustamiseks. Seega on soovitustes toodud väl<strong>ja</strong> viis põhimõtet, millest positiivset<br />
vanemlust järgiv lapsevanem lähtuma peaks: lapse huvidega arvestamine, hoolitsemine,<br />
enesekindluse andmine, vägivalla kui karistamismeetodi mittepooldamine, tunnustamine <strong>ja</strong><br />
suunamine. Pecnic (2007) on käsitlenud analoogset nel<strong>ja</strong> põhimõtet, mida lapsevanemad, kes<br />
lähtuvad positiivse <strong>vanemluse</strong> meetodist, peaksid järgima. Hoolitsev käitumine (ingl nurturing<br />
behaviour) tähendab, et vanem pakub lapsele emotsionaalset turvalisust ning lapse <strong>ja</strong> vanema<br />
omavaheline suhe on soe <strong>ja</strong> tundlik. Struktuur (ingl structure) osutab piiride kehtestamisele <strong>ja</strong> lapse<br />
käitumise juhendamisele läbi positiivsete käitumismallide, kasutamata füüsilist või psühholoogilist<br />
vahelesekkumist. Tunnustamine (ingl recognition) viitab lapse va<strong>ja</strong>dusele olla hinnatud <strong>ja</strong> tunnustatud<br />
vanemate poolt, mistõttu on oluline edendada ühiseid arusaami ning mõjutada seeläbi lapse arengut.<br />
Nel<strong>ja</strong>ndana toob Pecnic väl<strong>ja</strong> jõustamise (ingl empowerment), mis osutab mõistmisele, kuidas saab<br />
mõjutada teiste käitumist läbi enese oh<strong>ja</strong>mise; seda nähakse protsessina, mille puhul on oluline pidev<br />
vanema kohanemine lapse muutuvate arenguetappidega.<br />
Positiivne vanemlus on Eesti ühiskonnas suhteliselt uus mõiste. Laste <strong>ja</strong> perede arengukava 2012-<br />
2020 näeb ühe strateegilise eesmärgina, et Eestist saab positiivset vanemlust toetav riik, kus<br />
pakutakse va<strong>ja</strong>likku tuge laste kasvatamisel <strong>ja</strong> vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti <strong>ja</strong><br />
tulevikuväl<strong>ja</strong>vaateid.<br />
Seega on ka Eestis võetud Euroopa Komisjoni soovitusi kuulda ning laste kasvatamist täisväärtuslikeks<br />
ühiskonna liikmeteks ei nähta enam perekonna isikliku teemana, vaid soovitakse perepoliitika kaudu<br />
suunata vanemlikku käitumist <strong>ja</strong> laste kujunemist. Selle strateegilise eesmärgi täitmise mõõtmiseks on<br />
seatud Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Laste <strong>ja</strong> Perede arengukavasse kolm indikaatorit:<br />
32
Change language