Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

More documents

Recommendations

Info

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 TRIPLE P Üks laste ja perede arengukavas välja toodud tegevustest positiivse vanemluse toetamiseks on Triple P (ehk Põhimõtted positiivseks vanemluseks, inglise keeles Principles of Positive Parenting) vanemlusprogrammi rakendamine. Triple P ehk Positiivse Vanemluse programm hõlmab strateegiaid, mis aitavad toime tulla käitumisraskustega lastega, kasutades tugevdamise põhimõtteid ja keskendudes samal ajal lapse ja vanema vahelisele emotsionaalsele suhtele. Triple P keskendub vanemate ja nende laste vaheliste positiivsete suhete edendamisele ning vanematele positiivsete ja tõhusate lapse käitumise suunamise strateegiatele läbi vanemate teadlikkuse, oskuste ja usalduse tõstmise (Sanders, Markie-Dadds, & Turner, 2001). Triple P tegeleb selliste teguritega, mis suure tõenäosusega mõjutavad vanema ja lapse vahelist suhet ning lapse arengut. Sellisteks teguriteks on näiteks lapse ja tema vanema vaheline side, distsipliini rakendamine ning laste tase olulistel arengulistel aladel. Triple P programmi kohaselt mõjutab positiivset vanemlust nii keskkond, teadmised kui ka lapsevanema väärtushinnangud (vt ka Joonis 2). Turvaline, hoolitsev keskkond Vanema enese hoolitsus Positiivne keskkond õppimiseks Mõistlikud ootused Teadlik distspiliin JOONIS 2. POSITIIVSE VANEMLUSE PÕHIMÕTTED. ALLIKAS: MATTHEW R SANDERS, ETTEKANNE 6. JUUNI, 2011 “MAKING A PUBLIC HEALTH APPROACH TO PARENTING SUPPORT REALLY WORK“ Triple P positiivse vanemluse programmil on viis erinevat toetuse taset vanematele laste kasvatamisel. Nendeks tasemeteks on: universaalne (ingl universal), valitud (ingl selected), esmane hoolitsus (ingl primary care), standartne (ingl standard) ja täiustatud (ingl enhanced) Triple P. Üldiselt pakub programm lapsevanematele praktilist infot ja soovitusi, kuidas positiivselt läheneda ja lahendada erinevaid situatsioone ja käitumismalle, millega lapsevanemad võivad oma laste kasvatamisel kokku puutuda (Morawska et al. 2010). 34
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 2.3. Laste uurimise põhimõtted Järgnevalt anname ülevaate laste uurimise eripäradest, millest käesoleva uuringu planeerimisel ja läbiviimisel on lähtutud. Tutvustame peamisi uurimismeetodeid – fookusgrupi intervjuu, kognitiivne intervjueerimine ning ankeetküsitlus – mida monitooringu ettevalmistamisel ja läbiviimisel kasutatakse ning seda, kuidas neid meetodeid laste uurimise eripärade valguses kasutada. 2.3.1. Laste uurimise eripärad Laste uurimisele võib läheneda kahest vastandlikust seisukohas, mille kohaselt on laste uurimine kas täiskasvanute uurimisest olemuslikult erinev või laste ja täiskasvanute uurimise vahel erinevused puuduvad (Punch 2002a). Uurija paigutumine nimetatud skaalal mõjutab uuringut igas etapis meetodite valikust andmete analüüsi ja interpreteerimise ning uurimiseetikani (Christensen & Prout 2002). Sellest, millisena käsitletakse lapsi kui uuritavaid, sõltub uurimise metodoloogia (Punch 2002a). Christiensen ja Prout (2002) toovad välja neli lähenemist lastele kui uuritavatele: Laps kui objekt. Traditsioonilise lähenemise kohaselt ei ole laps oma ebaküpsuse ja ebakompetentsuse tõttu täieõiguslik ühiskonnaliige ning vajab eestkostet. Kaheldakse laste aususes, võimes infost aru saada ja infot anda. Sellest tulenevalt uuritakse laste elu ja heaolu läbi täiskasvanud (lapsevanemad, õpetajad jne) vahendajate. Laps kui subjekt. Lapse subjektsust tunnistatakse ning laste elu ja heaolu uurimisel kaasatakse ka lapsi. Kaasamisel lähtutakse arusaamadest laste kognitiivse võimekuse ja sotsiaalse kompetentsuse kohta. Sellest tulenevalt on laste kaasamisel oluliseks teguriks nende vanus ning erinevas vanuses laste uurimiseks kasutatakse erinevaid spetsiifilisi uurimismeetodeid ja –tehnikaid. Laps kui sotsiaalne aktor. Lapsi käsitletakse sotsiaalsete tegutsejatena, kellel on omad kogemused ja arusaamad maailmast. Laste elu ja heaolu uurimisel antakse neile keskne roll ega eeldata olulisi erinevusi laste ja täiskasvanute kui uuritavate vahel. Uurimismeetodite ja – tehnikate valimisel ei lähtuta (eel)arvamustest laste võimete kohta, vaid konkreetsetest uuritavatest, uurimisküsimustest ja -situatsioonist. Laps kui kaasuurija. Selle, hetkel areneva lähenemise kohaselt konstrueerivad lapsed koos uurijaga teadmist ja on uuringu kaasautorid. Sellise lähenemise kohaselt võimaldatakse lastel uuringu sisu, vormi ning tulemuste esitamise juures kaasa rääkida. Kuigi laste ja lapsepõlve uurijad leiavad, et laste hääl tuleb nende elu puudutavates küsimustes kuuldavaks teha, ollakse erinevatel seisukohtadel laste uurimiseks sobivate meetodite osas (Dockett et al. 2011). Osad uurijad pooldavad eriliste lastekesksete meetodite kasutamist, kuna lastel on ühiskonnas marginaliseeritud staatus ning vähem võimu (Punch 2002a). Samuti põhjendatakse nn lapsesõbralike meetodite kasutamist laste täiskasvanutest erineva kompetentsusega (nt visuaalse materjali eelistamine) ning leitakse, et lapsesõbralike meetodite kasutamine võimaldab uuritavatel ennast uurimissituatsioonis mugavalt tunda (ibid.). Teise suuna esindajad leiavad aga, et laste uurimisel võib kasutada tavapäraseid uurimismeetodeid (nt Qvortrup 1994, viidatud Dockett et al. 2011), kuna uurimismeetodid peavad alati olema kooskõlas uuritavate kogemuste, huvide, väärtuste ja igapäevaeluga sõltumata sellest, kas uuritakse lapsi või 35
Page 1 and 2: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 33: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 85 and 86:
Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191:
show all

Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?