Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

More documents

Recommendations

Info

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 & Heary 2005). Vanemate last ja noorukite jaoks on tavapärane grupidiskussiooni formaat väikeste modifikatsioonidega sobiv (ibid.). De Leeuw et al. (2004) hindab, et üldjuhul on laste ja noorukitega läbi viidud fookusgrupid võrreldes täiskasvanute fookusgruppidega struktureeritumad ning kindlale ülesandele keskendunumad. Ka Morgan et al. (2002) rõhutavad, et lastega läbiviidud fookusgrupi intervjuud peavad olema hästi ette valmistatud ja struktureeritud ning osalejatele tuleb intervjuu eesmärke ja läbiviimist põhjalikult selgitada. Lisaks peab moderaator laste fookusgruppide puhul pöörama täiskasvanutega võrreldes suuremat tähelepanu toimuvale meta-kommunikatsioonile (de Leeuw et al. 2004). Laste fookusgruppidesse planeerimisel ja läbiviimisel tuleb silmas pidada järgmisi tegureid: Grupi suurus. Hennesey ja Heary (2005) on erinevate autorite analüüse kokku võttes välja toonud, et optimaalne grupi suurus laste fookusgruppide puhul võiks olla 5-8 osalejat. Mida väiksemad on lapsed, seda väiksem peaks olema ka grupp – 7-10-aastaste laste fookusgruppides võiks osaleda kuni viis, vanemate laste gruppides kuni kaheksa, 16-18- aastaste noorte fookusgruppides 8-10 last (de Leeuw et al. 2004). Moderaatorid. Väiksemate laste grupiintervjuude läbiviimisel on soovitatav kasutada kahte moderaatorit – ühe ülesandeks on ülal hoida laste motivatsiooni ja diskussiooni, teise ülesandeks on assisteerimine (näidismaterjalide jagamine vmt) (de Leeuw et al.2004). Väikseimate laste fookusgrupi intervjuude juurde ei ole võimusuhete tasakaalu rikkumise tõttu soovitav kutsuda üle kahe täiskasvanu (sh moderaatorid) (Annon 1994). Vanemate laste gruppides (10-aastased ja vanemad) ei ole teist moderaatorit vaja (de Leeuw et al. 2004). Grupi koosseis. Fookusgrupis osalejad võiksid olla üheealised, maksimaalne lubatav vanusevahe on kaks aastat (Hennessy & Heary 2005). Erinevate autorite seisukohtadele viidates võtavad de Leeuw et al. (2004) kokku, et laste fookusgruppide sooline koosseis – st kas grupp peaks koosnema samasoolistest lastest või mitte - oleneb laste vanusest. Kuni kümneaastaste laste gruppide puhul ei ole samasoolisus oluline, samas kui vanemate laste ja noorukite puhul soovitatakse samasooliste gruppide moodustamist (ibid.). See, kas grupp moodustada omavahel tuttavatest või võõrastest lastest, sõltub uurimisteemast ja laste vanusest (Hennessy & Heary 2005). Sensitiivsete teemade puhul soovitatakse pigem võõrastest lastest koosnevaid gruppe, väga noorte laste puhul võib paremini töötada omavahel tuttavate laste grupp (ibid.). De Leeuw et al. (2004) on aga seisukohal, et igal juhul tuleks võimaluse korral eelistada võõrastest lastest koosnevaid gruppe. Võõrastest lastest koosnev fookusgrupp võib kesta pisut kauem, kuna lapsed soovivad enne diskussioonis osalemist tutvuda (Hennessy & Heary 2005). Grupidünaamika. Kuigi osalejate vahelist interaktsiooni peetakse fookusgrupi meetodi üheks tugevuseks, võivad selle tulemused olla ka negatiivsed (Hennessy & Heary 2005). Näiteks ebakindlus või soov gruppi sobituda võivad osaleja sõnavõtte (või nendest loobumist) mõjutada (ibid.). Seega on fookusgruppide puhul oluline grupidünaamika, mille määravad osalejate isikuomadused ja omavahelised suhted. Näiteks aremad lapsed võivad end võõrastest lastest koosnevas grupis ebakindlalt tunda ja tahaplaanile jääda (ibid.), mistõttu viiakse vahel laste fookusgrupi intervjuusid läbi omavahel tuttavate laste hulgas (Hill 2006). 42
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 Nooremate laste (7-10-aastased) puhul soovitatakse grupiühtsuse saavutamiseks ning diskussioonis kaasalöömise soodustamiseks sessiooni alustada grupimängudest (de Leeuw et al. 2004). Nn soojendusmängud annavad ka moderaatorile infot laste kognitiivse ja verbaalse arengu kohta ning võimaldavad tal nende keelekasutusega kohaneda (CARES 1999, viidatud de Leeuw et al. 2004). Ka 10-12-aastaste laste fookusgruppide puhul on nn soojendusmängud olulised (de Leeuw et al. 2004). Lisaks peaks moderaator selles vanusegrupis iga alateema järel tegema lühikokkuvõtte räägitust ning pakkuma osalejatele võimalust öeldut täiendada (Delfos 2000, viidatud de Leeuw et al. 2004). Noorukite puhul on oluline tagasihoidlikumatele osalejate kõnelemisvõimaluse pakkumine, mida võib teha näiteks paludes osalejatel diskussiooni vahepeal täita muid ülesandeid (nt lasta osalejatel individuaalselt kirja panna arutlusteema tähtsad aspektid ning küsida vaiksemate osalejate arvamust) (de Leeuw et al. 2004). Võrreldes täiskasvanute fookusgruppidega tuleb noortele võimaldada rohkem aega soojenemiseks ja tutvumiseks; samuti tuleb meeles pidada, et noored on väga vastuvõtlikud grupisurvele (ibid.) Sessiooni kestus ja pausid. Mida väiksemad on lapsed, seda lühemat aega suudavad nad keskenduda ning seetõttu on 7-10-aastaste laste fookusgruppide korral mõistlik iga 20- minutilise diskussiooni järel teha mängulise tegevuse või suupistete paus (de Leeuw et al. 2004). 10-12-aastaste laste fookusgruppides tuleks suupistete pause korraldada iga 30-45 minuti tagant, noorukitele iga tunni tagant (ibid.). Hennessy ja Heary (2005) hindavad, et 10- 14-aastaste laste fookusgrupid võivad kesta maksimaalselt ühe tunni, kuid nt Scott et al. (1995, viidatud de Leeuw et al. 2004) on selles vanusegrupis läbi viinud ka kaks tundi kestnud sessioone. Juhul, kui lapsed väsivad või tüdinevad varem, tuleb diskussioon katkestada või lõpetada (Hennessy & Heary 2005). Laste tähelepanu ja keskendumisvõime toetamiseks võib kasutada erinevaid aktiivseid harjutusi (nt rollimängud, joonistamine jmt)(ibid., de Leeuw et al. 2004). Fookusgrupi läbiviimise keskkond. Kuigi Hennesy ja Heary (2005) toovad teiste autorite arvamusi kokku võttes välja, et fookusgrupi intervjuu võiks toimuda lastele tuttavas keskkonnas (nt koolis), hoiatab de Leeuw et al. (2004) noorukite (12-aastased ja vanemad) intervjuude läbiviimise eest koolis või noortekeskuses, kuna see toob kaasa neis keskkondades kehtivate võimusuhete ülekandumise ka grupidiskussiooni. Intervjuu läbiviimise keskkond peaks lastele olema võimalikult mugav – väiksemad lapsed võivad istuda põrandal või nende suurusele sobivatel toolidel (Hennesy ja Heary 2005) ning moderaatorite ja laste silmad peaksid asuma ühel tasandil (Annon 1994). Fookusgrupi intervjuu läbiviimise ruumi asetus ning istumiskorraldus mõjutavad ka võimudünaamikat grupis, seetõttu võiks just väiksemate laste puhul kasutada vähemformaalset istumiskorraldust (nt põrandal patjadel istumine) (Morgan et al. 2002, viidatud de Leeuw et al. 2004). Hennessy ja Heary (2005) rõhutavad, et laste fookusgruppide läbiviimisel, eriti tundlike teemade käsitlemisel, tuleb tähele panna kahte olulist aspekti: 43
Page 1 and 2: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 41: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 93 and 94:
Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191:
show all

Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?