Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

More documents

Recommendations

Info

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 arvestatakse igati lapse huvidega ning mis on hoolitsev ja enesekindlust andev, vägivallavaba, tunnustav ja suunav, seades piire lapse täieliku arengu soodustamiseks. 9 Euroopa Komisjoni soovituse kohaselt peetakse oluliseks, et lapsed kasvaksid ülesse positiivses pere õhkkonnas ning riigi vastutusena nähakse tingimuste loomist, kus vanemlus on hinnatud ning toetatud. Soovituste kohaselt tuleks lapsevanemaid ka julgustada, et nad otsiks abi kui puutuvad kokku raskustega laste kasvatamisel ning hukka mõista laste distsiplineerimismeetodid kehalise karistamise läbi ja võtma distsiplineerimiseks kasutusele alternatiivsed meetodid (Rodrigo 2010). 2.2.1. Vanemlusstiilid Et laste õigused oleksid realiseeritud ja kaitstud, on tarvis kujundada uutmoodi sotsiaalsed suhted laste ja täiskasvanute vahel, kus täiskasvanud loovutavad teatava osa oma võimust, mis traditsioonilises mõttes neile on kuulunud, lastele (Percy-Smith ja Thomas 2010). Lastekasvatusviisi osas tähendaks see demokraatlikemate suhete loomist ja partnerlussuhtel põhineva mudeli rakendamist, kus lapse ja täiskasvanu vahel toimub dialoog ja diskussioon ning otsuseid tehakse koos. Samas ei tähenda see seda, et täiskasvanud loovutavad oma kaitsja ja hoolitseja rolli. Täiskasvanud, olgu nad spetsialistid, kes lastega töötavad, või lapsevanemad-hooldajad, on võtmeisikud lapse õiguste kaitsmisel ja samal ajal ka riskide maandamisel. Täiskasvanud peavad lastele õiguste kasutamiseks ruumi looma, neil on määrav roll laste õiguste tunnustamisel ja toetamisel. Sellest tulenevalt ongi käesolevas monitooringus koos lapse õiguste temaatikaga vaadeldud ka täiskasvanu rolli lapse suhtes, sh vanemaks olemisega seotud arusaamu ja praktikaid (vanemluse toetamise osa). Veelgi enam – see, kuidas täiskasvanud suhtuvad lastesse ja nende suhtes käituvad, mõjutab ja kujundab ka laste arusaamu endist, oma võimetest, kompetentsusest, õigustest, kohustustest ja rollidest (Johnny 2006, James et al. 2008, Morine 2000). Barber et al (2005) on tuvastanud kolm vanemluse mõõdet, mis iseloomustavad vanemlikku mõju. Vanemlik toetus (ingl parental support), mis hõlmab erinevaid tundlikke, hoolitsevaid ja sõbralikke käitumisviise, on eriti oluline lapse ning nooruki sotsiaalse algatuse soodustamiseks. Psühholoogiline kontroll (ingl psychological control) tähendab seda, kui vanemad püüavad muuta lapse mõtteid või tundeid, või kui vanemad ignoreerivad lapse arvamust ning ei väljenda talle armastust ja hoolivust. Lapse võimalikku hilisemas elus välja kujunevat depressiooni on seostatud psühholoogilise kontrolli kasvatusmeetodiga. Käitumuslik kontroll (ingl behavioural control) tähendab kasvatusmeetodit, kus vanem pidevalt jälgib ja püüab kontrollida lapse tegevust, ning sellist meetodi on seostatud lapse ebasotsiaalse käitumisega. Sagedasti on vanemlust mõõdetud vanemate kõrgete või väheste nõudmiste ja vastutulelikkusega (ingl responsiveness) lastele, mille põhjal eristatakse nelja erinevat tüüpi vanemlusstiili (Maccoby & Martin, 1983): 9 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)19 liikmesriikidele positiivse lastekasvatuse toetamise poliitika kohta: http://www.sm.ee/tegevus/lapsed-japere/vanemluse toetamis.html 28
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 Autoritaarsed (ingl authoritarian) vanemad on kõrgete nõudmistega ja mitte eriti vastutulelikud. Lastelt oodatakse vanemate poolt paika pandud rangete reeglite järgimist. Reeglite mitte-järgimise tulemuseks on karistamine ning lapsevanemad ei pea vajalikuks selgitada, millised on mingite reeglite põhjused (Cherry, 2011). Sellised vanemad on edule orienteeritud, ja leiavad, et nende käskusid tuleb täita ilma selgitusi andmata (Baumrind, 1991, lk 62). Sellised vanemad loovad korraliku keskkonna selgelt paika pandud reeglitega. Autoriteetsed (ingl authoritative) vanemad on nii nõudlikud kui ka vastutulelikud. Nad jälgivad ja annavad teadlikult edasi selgeid käitumisjuhiseid oma lastele ning selgitavad mingite nõudmiste tagamaid. Nad on oma nõudmistes enesekindlad, kuid mitte pealetükkivad ja piiravad. Nende distsiplineerimismeetodid on pigem toetavad, andestavad kui karistavad. Nad soovivad, et ka nende lapsed oleksid nii enesekindlad kui ka sotsiaalselt vastutavad ja koostööaltid ning enesedistsipliiniga. (Baumrind, 1991, lk 62). Autoriteetse vanemlusstiiliga saavutatakse kõige paremini sotsiaalselt vastutustundlikud lapsed, ilma et piirataks nende autonoomiat ja individuaalsust (Kerr jet al2003), samuti püüavad need vanemad leida tasakaalu lapse ja täiskasvanu perspektiivide vahel (Hall et al. 2011). Järeleandlikud, lubavad (ingl indulgent, permissive) lapsevanemad on pigem vastutulelikud ning vähenõudlikud oma laste suhtes. Nad on mittetraditsioonilised ja leebed ning ei nõua täiskasvanulikku käitumist oma lastelt. Sellised vanemad lubavad lastele mõningal määral enesedistsipliini ja nad väldivad vastandumist. (Baumrind, 1991, lk 62). Järeleandlikud vanemad on hoolitsevad ja kommunikatiivsed oma lastega, sageli on nende eesmärk olla pigem sõber kui lapsevanem (Cherry, 2011). Mittepühendunud (ingl uninvolved) vanemad on madalate nõudmistega ja ka vastutulelikud oma lastele. Samuti ei kommunikeeru sellised vanemad väga oma lastega. Kuigi sellised vanemad võivad täita laste elementaarseid vajadusi, on nad üldiselt kauged oma lapse elus. On leitud, et vanemlusstiil mõjutab lapse heaolu sotsiaalse kompetentsuse, akadeemilise soorituse, psühhosotsiaalse arengu ja probleemse käitumise poolest. Erinevad uuringud on leidnud järgmisi seoseid. Lapsed ja noored, kelle vanemad on autoriteetsed, on sotsiaalselt kompetentsemad kui need, kelle vanemad pole autoritaarsed (Baumrind, 1991; Weiss & Schwarz, 1996; Miller et al., 1993). Samuti on autoriteetse vanemlusstiiliga kasvatatud lapsed suurema tõenäosusega õnnelikud ja edukad (Maccoby, 1992). Mittepühendunud vanemate laste sooritused on madalad kõikides aspektides. Autoritaarsete vanemate lapsed on harvemini probleemse käitumisega ja nende sooritused koolis on head, kuid neil on väiksemad sotsiaalsed oskused, madalam enesehinnang ja suurem depressioonitase. Lapsed ja noored, keda on kasvatatud järeleandlike lapsevanemate poolt, võivad suurema tõenäosusega olla käitumishäiretega, sooritada kehvemaid tulemusi koolis, kuid nad on kõrgema enesehinnanguga, paremate sotsiaalsete oskuste ja madalama depressioonitasemega (Darling 1999). 29
Page 1 and 2: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 27: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 79 and 80:
Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191:
show all

Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?